/nginx/o/2010/08/11/416459t1h3fce.jpg)
Prantsusmaal jääb Brüsselilt mustlaste deporteerimise eest karistus saamata, mis tähendab poliitilist võitu Euroopa Komisjoni üle ülimalt avalikus tüliküsimuses.
Prantsusmaa pääses mustlaskaristusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa õigusvolinik Viviane Reding võrdles septembri alguses mustlaslaagrite lammutamist Prantsusmaal Teise maailmasõja metsikustega ning ähvardas ametliku kohtuasjaga. Mille peale president Nicolas Sarkozy omakorda väga ärritus ning süüdistusi «ennekuulmatuks solvanguks» nimetas.
Menetluse algatamise asemel oli komisjon aga eile sunnitud antud küsimuses hoopis taganema.
Komisjon ei jätnud mainimata, et ei välista meetmete rakendamist tulevikus ning lubas Prantsuse valitsuse poliitikat ka edaspidi sügavuti uurida.
Reding ütles, et on «isiklikult veendunud», et Pariis lõpuks ikkagi mustlaste diskrimineerimise eest vastutusele võetakse, ning nimetas kogu olukorda «häbiväärseks».
Samas läks aga eile nii, et olles asja 90 minutit arutanud, pidid 27 eurovolinikku siiski tunnistama, et Prantsusmaa süüdistamiseks mustlaste diskrimineerimises rahvuslikul pinnal pole piisavalt tõendeid. Ning nad otsustasid üksmeelselt Redingi süüdistustele vaatamata juriidilisi samme mitte astuda.
Kui nad oleksid teistpidi otsustanud, oleks juhtum võinud lõppeda Prantsusmaa hukkamõistmisega Euroopa Kohtus.
Redingi raevu oli vallandanud Prantsuse siseministeeriumist lekkinud ringkiri, milles paluti keskenduda esmajärjekorras mustlaslaagrite lammutamisele – mis olnuks ELi seaduste selge rikkumine.
Ringkiri oli otseses vastuolus Prantsuse ministrite poolt Brüsselile antud lubadustega, et kedagi ei diskrimineerita.
Prantsuse valitsus võib siiski saada komisjonilt riielda selle eest, et nad 2004. aastal kehtestatud ELi sisemigratsiooni seadust oma statuutidesse korralikult ümber ei kirjutanud – nagu oli iga liikmesriigi kohus. Sellisel juhul oleks tegemist esimese juhusega, kus liikmesriiki selles vallas korrale kutsutakse.
Prantsuse välisministeeriumi pressiesindaja ütles, et seaduste tehnilist muutmist on komisjoniga arutatud juba alates maikuust. Ka Sarkozy ütles septembri alguses, et teeb Prantsuse seadustesse rõõmuga tehnilisi muudatusi, kui peaks selguma, et need ei ole kooskõlas ELi reeglitega.
Brüsseli ja eriti Redingi jaoks on tegemist suure tagasilöögiga. Viimase vihapurse on toonud kaasa palju kriitikat ka komisjoni oma ridades ning pingestanud Brüsseli ja Pariisi suhteid.
Samas on Redingi tüli Prantsusmaaga meeltmööda kõikvõimalikele aktivistidele ja sellistele Euroopa parlamentääridele, kes tahaksid näha Brüsselit oma muskleid demonstreerimas ja ELi seaduste rakendamist taga nõudmas.
«Euroopa Komisjon ei tohi Prantsusmaale diskrimineerimise küsimuses alla anda. Ei tohi jätta muljet, et see mis Prantsusmaal juhtus, oli lihtsalt administratiivne eksitus,» ütles Euroopa Parlamendi liikmest Briti sotsialist Claude Moraes.
Copyright The Financial Times Limited 2010