Elbel hakkavad sõitma Grete ja Anne-Marie

Elb-Link Reederei kodulehekülg, mis praegu ei jaga muud infot kui seda, et ettevõte pole Tallinkiga seotud. Foto: Repro

Saksamaal Elbel sõitma hakkavad parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa saavad seal nimeks Grete ja Anne-Marie, rääkis Meie Maale Saksamaa Brunsbütteli linna arenguagentuuri EGEB projektijuht Volker Jahnke.

Jahnke sõnul saavad laevad uue nime sellel liinil 1920-1930 aastatel sõitnud laevade järgi. «Need ajaloolised nimed on samuti osa uue liini turundamisest, kuna on kohalikele teada ja armsad ning pakuvad ehk veidi äratundmisrõõmu,» ütles ta.

Kui aga 2016. aasta sügisel jõuab Eestist kohale kolmas laev, siis selle laeva nime leidmiseks lubas Elb-Linki tegevjuht Christian Schulz pressikonverentsil korraldada avaliku konkursi, vahendas Jahnke. «Usun, et ka selline konkurss on turunduslikult õige tegu – nii on hea võimalus liinile avalikku tähelepanu saada.»

Jahnke kinnitusel on Cuxhaven-Burnsbüttel kommertsliin, kus operaator toetust ei saa, vaid peab ise omadega välja tulema. «Ma ei kahtle, et tulebki, sest nõudlus selle liini järele on suur,» ütles ta.

«Meie arvutuste järgi peaks parvlaevaliin kindlasti ära tasuma. Ühtlasi oleme veendunud, et sellel liinil on pikk iga – ma ei räägi paarist-kolmest aastast, vaid vähemalt kümnest aastast või veel pikemast perioodist.

Näiteks Elb-Linki juht Christian Schulz ütles, et kui laevade täitumus on aastaringselt vähemalt 30 protsenti, saab ettevõte hakkama. Ma usun, et selline täitumus pole mingi probleem.»

14 aastat varem selle liini teenindamise lõpetanud Elbe-Ferry kohta rääkis Jahnke, et siis sõitsid vanad laevad ja tehti mitmeid vigu.

«Ma olen eestlaste plaanidest vaimustuses,» ütles ta. «Tundub, et neil on asjadest õige arusaam ja varem siin tehtud vigu nemad enam ei tee. Põhiline, et neil on uued ja mugavad laevad!

Kui neil on ka õige turunduskontseptsioon, kui nad kuulavad kliente ja on paindlikud ning kui nende laevad püsivad graafikus, siis ma ei näe mingit võimalust ebaõnnestumiseks. Olen veendunud, et sellel liinil on pikk iga.»

Jahnke kinnitusel algasid läbirääkimised laevade Elbele toomise üle juba mullu. Talvel läbirääkimised hoogustusid, siis käis saarlaste seitsmeliikmeline delegatsioon ka koha peal.

«Nemad kuulasid parajasti maad, kuhu oma laevad sõitma panna. Meie kuulasime samal ajal maad, kes milliste laevadega meil tööle saaks hakata,» rääkis Jahnke. «Selline info ju liigub… Järelikult see oli üks õnnelik juhus mõlemale poolele. Ma ei saaks öelda, et üks leidis teise – me mõlemad leidsime teineteist »

Jahnke kinnitusel on liini avamiseks kõik valmis, ka sadamatega on lepingud alla kirjutatud. Ainus, mis on teha jäänud, on Cuxhaveni sadama kohendustööd, et parvlaevad saaksid seal silduda. Nendeks töödeks eraldas Alam-Saksi liidumaa kaks miljonit eurot.

Veel vahendas Jahnke Elb-Linki tegevjuhi Christian Schultzi sõnu, et laevade kaptenid ja kogu teenindav personal on Saksamaalt.

«Nii et meile on kasulik seegi, et kohalikud inimesed saavad tööd. Mis puudutab tehnilisi töötajaid – neid, kes tegelevad laevade mehaanikaga ja vastutavad nii-öelda masinate töökorras püsimise eest –, siis nemad tulevad alguses Eestist.»

Elb-Linki ühe omaniku Vjatšeslav Leedo meediale öeldud info, et ettevõttel on mitu tulevikuplaani ja Saksamaa on vaid üks perspektiivsetest ärisuundadest, oli Jahnkele üllatus. «Oleme teinud kõik, et liin saaks avatud ega tea ühtegi põhjust, miks see ei peaks saama avatud. See oli küll üllatav,» ütles ta.

Loe Jahnke intervjuud täies mahus Meie Maast.