Kuigi Eestis peab tööandja säilitama lapsehoolduspuhkuselt tulijale töökoha, siis päris elus see nii ei käi. Postimees avaldab ühe noore ema loo, kes pidi töö leidmiseks Soome kolima.
Noor ema: Soomes erinevalt Eestist ei ole emaks olemine töö leidmisel takistuseks
Olen noor naine, kasvatan üksi tütart. Peale emapalga lõppemist läks tütar lasteaeda, tööandja mind tööle tagasi ei oodanud, viisakalt paluti kirjutada lahkumisavaldus. Kirjutasin lahkumisavalduse, sest kui ma seda teinud poleks, oleksid nad leidnud tobedad vallandamise põhjused, mis oleksid raskendanud edaspidi sobiva töö leidmist.
Järgnes kaks aastat meeletut CV-de saatmist, tööle ma ei saanud, vestlusele ei kutsutud, kuna CV-s oli märgitud «1 laps». Fakt, et kasvatan last üksi, ei tulnud üldse kasuks. Tööpakkujad ei arvestanud minu töökogemustega. Enne võeti tööle kogemusteta töötajad kui naine, kellel on laps.
Pakkisin asjad ja asusin koos lapsega elama Soome. Piisas ühest kõnest, et leida töökoht. Töökogemused neid väga ei huvitanud, sest kõik on õpitav ja laps ei olnud takistuseks. Riik võimaldas kõik, et emad saaksid naasta tööle, tööandjad hindasid naisi, kel kodus kasvamas lapsed, töögraafikud tehti töötajale sobivalt, et pereelu ei kannataks ja haiguslehelt tööle naastes ei oodanud röökiv ülemus.
Tundub, et kui naine otsustab Eestis võtta vastu otsuse saada emaks, kirjutab ta põhimõtteliselt alla surmaotsusele. Ühiskonnast isoleerimine on tagatud. Tööandjad kurdavad, et sobivaid töölisi Eestis ei ole, samal ajal, kui tuhanded emad istuvad töötuna kodus. Need on naised, kellel on motivatsiooni, kohusetunnet ja kogemusi. Lihtsalt sellepärast, et CV-s on märgitud laps!
Millegipärast on Eestis kombeks mitmete vahetustega töökohad. Tööandjad nagu kardaks, et kui firma juba kell kolm, neli või viis tööpäeva ei alusta, siis jääb tulu saamata. Mis kell aga lasteaiad avatakse ja mis kell lasteaiad sulgevad uksed? Ka neile, kel lapsed juba suured või puuduvad, on sellisse graafikuga töötamine lõpuks taganud haigused, mis viivad teadagi, kuhu. Aga juba Eesti vanasõnagi ütleb, et puhata saab siis, kui kirstus käed rinnal lamad.