II sambasse pensioniraha kogujad saavad praegu valida 23 pensionifondi vahel, mida pakuvad kuus fondivalitsejat: Danske Capital ehk Sampo, Ergo Funds, LHV Varahaldus, Nordea Pensions Estonia, SEB Varahaldus ja Swedbank Investeerimisfondid, kirjutab inspektsiooni tarbijaveeb Minuraha.ee.
Esiteks: ära otsusta ainult fondi tootluse põhjal. Kuigi mõne konkureeriva pensionifondi ajalooline tootlus võib olla parem kui sinu praegusel fondil, ei ole hea ajalooline tootlus garantiiks, et ka tulevikus sel fondil sama hästi läheb. Fondide erinevate perioodide tootlusega saad tutvuda Pensionikeskuse kodulehel.
Tutvu ka oma fondi viimase poolaasta aruandega. Sealt saad ülevaate, kas fondi investeeringud on sinu jaoks sobivad ning kooskõlas sinu riskitaluvusega. Pensionifondide poolaasta aruanded leiad fondivalitsejate kodulehekülgedelt.
Teiseks: kaalu, milline on su riskitaluvus, sest fondid erinevad üksteisest oma riski poolest. Fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse ja vähem võlakirjadesse, on üldjuhul riskantsemad kui need, mis investeerivad suuremas osas või ainult võlakirjadesse.
Tuleb arvestada, et mida riskantsemad on fondi investeeringud, seda suurem on võimalus saada suuremat tootlust, samas on ka suurem risk investeeringuga kaotada.
Riskantsemad aktsiafondid ei sobi kindlasti lühiajaliseks investeerimiseks, sest nende tootlus võib lühikese aja jooksul oluliselt kõikuda.
Kolmandaks: tee endale selgeks, missugused tasud sulle fondi vahetamisega kaasnevad.
- Millised on võimalused fondi vahetamiseks või sissemaksete uude fondi suunamiseks?
Üks võimalus on jätta olemasolevad pensionifondi osakud oma praegusesse pensionifondi alles ning suunata järgmisest aastast uued maksed uude pensionifondi. Sel juhul ei pea sa maksma osakute tagasivõtmistasu.
Teine võimalus on vahetada ka oma praeguse pensionifondi osakud mõne teise pensionifondi omade vastu. See tähendab, et sinu pensionifond võtab osakud tagasi ja uus väljastab sulle sinu pensionikontol oleva summa eest uue pensionifondi osakud.