/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/03/06/2877380t1hdea0.jpg)
Merekaabli Estlink 2 katkestus 18 päeva jooksul tõi elektritarbijale 3,6 miljoni euro suuruse lisakulu, selgub BNSi analüüsist.
Analüüs: Estlink 2 katkestus tõi tarbijale 3,6 miljonit lisakulu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutused on läbi viidud lihtsustatud põhimõttel, mis eeldab, et ühenduse käigusoleku puhul oleks Eesti hinnapiirkonna elektrihind olnud võrdne Soome hinnaga. Tegelikkuses kujuneb sellises olukorras ka Soomes mõnevõrra kõrgem Balti-Soome ühishind.
Kokku tarbiti katkestuse perioodil Eestis 364 gigavatt-tundi elektrienergiat. Selle kogumaksumus tunniti Soome hinnaga arvutades oli 9,5 miljonit eurot ning Eesti hinnaga 13,1 miljonit eurot.
Läti elektrihinnaga arvutades oleks hind 13,6 miljonit eurot. Läti tarbijale kättesaadavat hinda arvesse võttes oli Eesti tarbijate elekter siiski perioodi jooksul sealsest 500 000 euro võrra soodsam.
Ehkki tarbijatele oli elektrikulu suurem, tõi katkestuse periood suurema tulu elektritootjatele. «Kaabli katkestuse tagajärjena tõusnud elektrihinna tingimustes oli Eesti Energial võimalik hulgiturule müüa tõepoolest rohkem elektrit. Samas mõjutas olulisel määral elektrihinda näiteks ka Läti ja Leedu nõudlus, kuhu eksporditi katkestuse perioodi ajal ligikaudu 272 gigavatt-tundi elektrit,» ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusik BNSile.
Ta selgitas, et kui elektrihind on madal, koormab ettevõte enda tootmisvõimekusi allapoole ning kui see on kõrgem, siis ülespoole. «Eesti Energia majandustulemustele oli taolise eriolukorra otsene lühiajaline mõju pigem positiivne. Kõrgemate turuhindade tingimustes pääseb meie olemasolevatest tootmisvõimsustest suurem osa turule ja seeläbi teenime kasvanud elektri müügist rohkem tulu,» rääkis Kuusik.
Kõrgeim oli elektrihind 68,96 eurot megavatt-tunni kohta 7. mail kella 9-10 ajal. Siis oli elektrihind võrdne nii Soomes, Eestis, Lätis kui ka Leedus, mis näitab, et seda ei põhjustanud otseselt ühenduse katkestus.
Madalaim oli elektrihind Eestis 8,39 eurot 10. mail kella 6-7 ajal hommikul; ka siis oli elektrihind võrdne kõigis neljas riigis. Kokku oli elektrihind Eestis ja Soomes sama 62 tunnil perioodi jooksul.
Eesti ja Soome elektrihindade vahe oli absoluutarvudes suurim 17. mail kella 7–8 ajal. Eestis ja ka teistes Balti riikides oli hind siis 40,62 eurot, ent Soomes maksis elekter vaid 3,53 eurot, mis oli ka kogu ajavahemiku madalaim hind. Tarbimine oli siis kokku 672 megavatt-tundi.
Arvutus hõlmab perioodi 2. maist 19. maini: ehkki töökatkestus algas 30. aprilli õhtul ning lõppes 18. mai õhtul, selguvad elektri tunnihinnad päev-ette turul enne tegelikku tarbimist prognooside alusel. Analüüsis on kasutatud infot tarbimise ning turuhinna kohta Eesti, Soome, Läti ja Leedu hinnapiirkonnas iga tunni kohta perioodi jooksul.
Eesti-Soome merekaabel on alates esmaspäeva õhtust taas töös, päev-ette turu käsutusse jõudis ühendus täna. Aprilli lõpus alanud rikke tõttu merekaabli Estlink 2 Püssi konverterjaamas oli Eesti-Soome suunal kättesaadav 358 megavatti võimsust 1016 megavati asemel ning Soome-Eesti suunal 342 megavatti 1000 megavati asemel.