/nginx/o/2015/02/13/3762763t1hfc5c.jpg)
Aprilli lõpu seisuga kasvas riigikassasse laekunud tulude maht 7,4 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enamike tululiikide lõikes, sealhulgas suurenes välistoetuste laekumine.
Riigikassa nelja kuu laekumine kasvas 7,4 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuludeks suunati mullusega võrreldes 5,8 protsenti rohkem vahendeid, kasvasid peamiselt väljamaksed toetusteks ja tegevuskuludeks.
Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigile tulusid 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, mis on 180,1 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 30,9 protsenti aastaks planeeritust, mis on 147,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal vahemikul.
2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
Maksutulusid laekus aasta algusest 2,21 miljardit eurot, mis on 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu. Kasv tulenes peamiselt suuremast sotsiaal- ja käibemaksu laekumisest. Maksutuludest laekus suurimate tululiikidena sotsiaalmaksu 774,6 miljonit eurot, käibemaksu 592,8 miljonit eurot ning aktsiise 275,1 miljonit eurot. Maksulaekumist mõjutas tulumaksu tagastus füüsilistele isikutele veebruarist kuni aprillini kogumahus 92,4 miljonit eurot.
Mittemaksulisi tulusid laekus aprilli lõpuks 419,5 miljonit eurot, mis on 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti rohkem kui mullu. Kulude maht suurenes eelmise aasta sama perioodi väljamaksetega võrreldes 147,6 miljoni euro võrra peamiselt kasvanud toetuste arvel.
Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20,3 miljoni euro võrra ehk 5,1 protsenti.
Märtsi lõpuks oli valitsussektori eelarve puudujääk 0,77 protsenti SKP-st ehk 156,3 miljonit eurot. Valitsussektori nominaalne puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaal-kindlustusfondide eelarve puudujäägist, mis olid vastavalt 193,5 miljonit eurot ja 14,5 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve oli esimese kvartali lõpuks 51,7 miljoni euro ulatuses ülejäägis.