Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Nõrk rubla turgutab Vene tööstust

Vene keemia- ja metallurgiatööstus on tõusuteel. Pildil karbiidi ja voframi tootmine Sverdlovskis asuvas tehases. FOTO: Vladimir Zhabrikov / TASS

Venemaal on juba niivõrd kaua majanduskatastroofi kardetud, et reedene teade SKT kukkumisest kõlas vaat et rõõmusõnumina.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse kogutoodang aasta avakvartalis kõigest 1,9 protsenti, kirjutab Financial Times – palju vähem, kui ennustasid mõned analüütikud.

Enamik ökonomiste on seda meelt, et päästjaks osutus seesama tegelane, kes esmalt häda valla päästis – rubla.

Kuna rubla langemine muutis importkaubad kalliks, puhus ta eluõhku osadesse Vene virelevast tööstussektorist.

Rublades on kulud kukkunud ning seetõttu on tarbijad ja ettevõted mõnel puhul varmamad ostma Venemaal toodetud kaupa.

«Ma näen Vene tööstuse renessanssi – renessanssi, mida me juba pikka aega oleme oodanud,» ütles Saksa keemiagrupi Lanxess Vene osakonna peadirektor Georges Barbey.

«Enne devalvatsiooni oli meie klientidel raskusi rahavooga. Hiina, Türgi ja Lõuna-Korea konkurendid olid muutunud neile eluohtlikuks. Aga devalvatsioon päästis nad. Sellest ajast alates oleme näinud neid finantsiliselt taastumas ja nüüd töötavad nad täiskoormusel,» ütles Barbey.

Tööstustoodangu langus ongi olnud üldnäitajast palju mõõdukam – märtsi lõpu seisuga vaid 0,6 protsenti.

Valdkonniti on olukord üsna erinev. Mõned osad Vene toiduainetesektorist kogevad tõelist buumi – eriti liha- ja juustutootmine. Keemiatööstus läheb ülesmäge, väetisetootjatel on ette näidata paremad tulemused. Vene autotööstus on aga teravas languses, samuti on seis nutune näiteks masina-, elektriseadmete ja elektroonika tootmises.

Tagasi üles
Back