Valitsus ootab järgmisel aastal 2,7 miljardit krooni suuremat maksutulu

Riik loodab järgmisel aastal enam kui kahe miljoni krooni võrra suuremat maksutulu. Foto: Artur Sadovski / Postimees.

Kui tubakaaktsiis ja keskkonnatasud välja arvata, siis maksumäärad tuleval aastal ei kasva, küll aga ootab valitsus meilt kokkuvõttes senisest suuremat andamit riigikassasse.

Suurima hüppe teeb võrreldes tänavusega käibe­maksu laekumine, mida peaks rahandusministeeriumi prognooside järgi kogunema peaaegu miljard krooni enam. Õigupoolest arveldame siis juba eurodes, seega peaksime käibemaksule kulutama umbes 60 miljonit rohkem.

Hoolimata püsivast kõrgest tööpuudusest peaksime tuleval aastal ka sotsiaalmaksu tasuma umbes 800 miljonit krooni ehk 50 miljonit eurot enam kui tänavu.

«Suvise majandusprognoosi kohaselt suurenevad maksutulud tuleval aastal 2,2 miljardi krooni võrra. Riigieelarve koostamise käigus on prognoosi täpsustatud ja tulude tase on majandusprognoosiga võrreldes kõrgem,» kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Rainer Laurits.

Tubakaaktsiisi kümnendiku võrra kõrgem määr toob riigikassasse riigieelarve eelnõu järgi 190 miljonit lisakrooni. Selle maksuliigi tõus on välja kuulutatud ka 2011. aastaks, samuti kümne protsendi võrra.

Tähelepanuväärne on ka see, et tuleval aastal ootab valitsus meilt rohkem liiklusrikkumisi. Trahve peaks tänavu eelarvesse laekuma 172 miljonit krooni, tuleval aastal aga juba 205 miljonit krooni ehk umbes 13 miljonit eurot.

Trahvidest umbes kolmveerand peaksid olema liiklustrahvid. Rahandusministeerium kurdab riigieelarve eelnõu seletuskirjas küll, et kiiruskaamerate abiga pole tulnud nii palju trahve, kui esialgu loodeti. Valitsus ootab aga, et tuleval aastal laekuks rohkem liiklustrahve.

Üldine maksukoormus, mida mõõdetakse protsendina ühiskonnas loodud üldisest rikkusest ehk SKTst, peaks küll järgmisel aastal kriipsukese võrra kahanema. 2010. aasta maksukoormuseks kujuneb rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 35,5 protsenti SKTst, mis 2011. aastaks alaneb 34,9 protsendile.

Selle põhjuseks on suuremad maksutulud, kuid SKT struktuur muutub. SKT kasvu veab peamiselt eksport. Eksport aga ei suurenda riigi maksutulusid nii palju, kui seda teeks sisenõudlusel tuginev kasv. Seega, kui olete eksportiva ettevõtte omanik või palgatööline, siis on teie väljavaated järgmisel aastal mõnevõrra roosilisemad kui tänavu.

Statistiliselt on Eesti maksukoormus Euroopa Liidus üks madalamaid. 2008. aasta andmeil olid meist väiksema koormusega Leedu, Läti, Slovakkia ja Rumeenia.

Eesti maksusüsteemis pole ette näha suuri muudatusi. Seega on tööjõud ja tarbimine meil maksustatud üsna kõrgelt, kapitali ja kasumi teenimine aga väga madalalt. Arvestades lähiaastaiks plaanitud keskkonnatasude tõusu, kasvab tarbimise maksustamine pigem veelgi.

«Valitsus on võtnud eesmärgiks maksude osalise ümber­orienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele,» kommenteeris rahandusministeerium riigieelarve seletuskirjas.

Kapitalimaksud olid 2008. aasta andmeil Eestis euroliidu madalaimad. Seega, midagi omada või tulu teenida on Eestis kaugelt soodsam kui püüda palgatöölisena hakkama saada. Tööjõumaksude protsent tuleval aastal küll statistiliselt väheneb, sest taastuvad maksed teise pensionisambasse.

Rahandusministeerium ootab, et ennekõike maailmamajanduse kosumisest hoogu saanud eksportiva tööstuse toel kasvab Eesti SKT sel aastal kaks ja tuleval aastal 3,6 protsenti. Samuti peaks keskmine palk tuleval aastal taas kasvama hakkama.