/nginx/o/2015/05/18/4080923t1h8e75.jpg)
Need on odavad, pärast paari kandmiskorda visatakse need minema ja tänapäeval on need nii tavalised, kuid kunagi oli tegu paljude naiste poolt palavalt ihaldatud tootega.
Hambaharja materjalist sai paljude naiste ihaldusobjekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed nailonsukad tulid müügile 75 aastat tagasi, kirjutab Bild. Tegelikult oli nailon kui materjal algselt mõeldud hoopis hambaharja harjaste tegemiseks, kuid selle leiutaja leidis kiiresti materjalile parema kasutamisviisi ning hammaste puhastamise asemel hakkas uus materjal katma hoopis kauneid jalgu.
Keemiaettevõte DuPont esitles oma leiutist 1930ndatel aastatel, esimese sünteetilise kiu maailmas lõi keemik Wallace Carothersi juhitud meeskond. Esimesed sukad tulid müüki 15. mai 1940 ja neid müüdi esimeste tundide jooksul miljoneid. Tootjafirma hakkas seda päeva kutsuma N-Dayks.
Muide, enne nailonsukki olid müügil siidisukad, mis olid märksa kallimad ja läksid rutem katki. Nailonsukad olid märksa odavamad, samas pidasid paremini vastu, kuigi olid õhemad. Teise maailmasõja ajal kasutati nailonit langevarjude tegemiseks ja sukad pidid ootama. Naistel ei jäänud muud, kui toonida oma jalgu ning lasta neile sukaõmblus käsitsi peale joonistada.
Kuigi pärast sõda hakati taas sukki tootma, olid need siiski mõnda aega paljudele ihaldusobjektiks. Mustal turul olid sukad sama hinnatud kui sigaretid.