/nginx/o/2015/05/16/4072267t1h9dd9.jpg)
India ja Hiina firmad sõlmisid India peaministri Narendra Modi Shanghai-visiidi käigus 22 miljardi dollari väärtuses lepinguid.
Firmad sõlmisid Modi Hiina-visiidi ajal 22 miljardi eest lepinguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Arendame koostööd mõlema poole huvides, » ütles Modi Hiina ärikeskuses Shanghais 200 Hiina ja India ettevõtte juhile. «India on valmis Hiinaga äri tegema.»
India Pekingi saatkonna kaubandusnõunik Namgya Khanpa ütles, et Shanghais sõlmitud 21 leppe väärtus on üle 22 miljardi.
Enamik lepinguid puudutab Hiina pankade poolset rahastust India firmadele, ent leppeid sõlmiti ka telekomi-, terase-, päikeseenergia- ja filmisektorites.
Nende seas on Hiina Arengupanga kokkuleppe India energiafirma Adani Power ehitatava elektrijaama rahastamiseks ning India konglomeraadi Welspun ja kahe Hiina firma teraseprojekt.
Modi tervitas Hiina potentsiaalseid investeeringuid elamuehitusse, taastuvenergiasse, kiirrongiliiklusesse, metroodesse, sadamatesse ja lennujaamadesse, lisades, et Delhi soovib kasutada India ekspertiisi hulgitootmise alal.
«Me oleme väga huvitatud nende sektorite arendamisest, milles Hiina on tugev,» lausus peaminister ärifoorumile. «Me vajame teie kaasatust. Usun tugevalt, et käesolev sajand kuulub Aasiale.»
Vaatamata oma mainele jõulise liidrina, on Modi ametisoldud aasta jooksul üritanud Pekingiga suhteid parandada. Peaminister loodab laupäeval lõppenud kolm päeva kestnud Hiina-visiidilt tõuget riigi majandusele.
Hiina on India suurim kaubanduspartner. Kahe riigi kaubavahetuse maht küündis 2014. aastal 71 miljardi dollarini, ent India kaubanduspuudujääk on paisunud 2001-2002 aasta ühelt miljardilt 38 miljardile eelmisel aastal.
Modi kutsus reedel tavapärasest diplomaatilisest viisakuste vahetamisest kaugemale minnes Pekingit üle vaatama lähenemist kahe Aasia suurriigi suhetele.
Maailma suurima rahvaarvuga riigid võistlevad mõju pärast Aasias. Nende suhete minevikus on 1962. aasta lühike, kuid verine sõda Kirde-Indias Arunachal Pradeshi osariigis, millest osa peab Peking Lõuna-Tiibetina enda omaks.
Teiseks tüliküsimuseks on Delhi toetus tiibetlaste vaimsele juhile dalai-laamale, keda Hiina peab separatistiks, ja Tiibeti eksiilvalitsusele. Mõlemad asuvad Indias.
«Viimastel kümnenditel on meie suhted olnud keerulised,» ütles Modi reedel ja lisas, et mõned probleemid takistavad suhete ladusat arengut.
«Aga meil on rahvusvaheline vastutus muuta need suhted teineteise tugevuse allikaks ja headuse jõuks kogu maailmale,» sõnas ta.
«Meie eesmärk on anda Aasia kahe suurima riigi suhetele uus suund.»
Modi alustas visiiti neljapäeval Xianist, president Xi Jinpingi koduprovintsi Shaanxi pealinnast, kus teda võõrustas riigipea. Hiina meedia sõnul ei ole Xi varem kunagi ühtki välisriigi juhti oma kodulinnas vastu võtnud.
India valitsusjuht jõudis enda sõnul Xiga kokkuleppele kõrgetasemelise institutsiooni loomises, mis asub tegelema kahe riigi majandussuhete laiendamisega taristu, infotehnoloogia, farmaatsiatööstuse, põllumajanduse ja tootmise alal.
Modi sõnul jõuti kokkuleppele ka usaldustloovate meetmete hoogustamises kahe riigi vaidlusalustel piirialadel Himaalaja mäestikus.
India peaminister suundub Hiinast Mongooliasse.