/nginx/o/2015/05/08/4040789t1hf2a9.jpg)
Uberi rakendust proovinud Postimehe ajakirjanikul ei õnnestunud kuidagi jutule saada autojuhiga, kuna viimane pelgas meedia tähelepanu.
Katse Uberiga: autojuht jäi kidakeelseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ajakirjanik oli end Uberi rakenduse kasutajaks registreerinud, asus ta Tallinnas Kristiine linnaosas enne kella 19 õhtul autot tellima. Rakendus näitas, et läheduses on mitu sõidukit ning kohale jõuaks üks neist kaheksa minutiga. Täpselt nii kaua läkski.
Kohale saabunud auto oli täiesti tavaline, ühtegi Uberile viitavat logo peal ei olnud. Väljast ja seest paistis auto olevat korralik.
Ajakirjanik tahtis lisaks teenuse proovimisele küsida mõned küsimused ka sõiduki roolis olnud mehelt, ent see tal ei õnnestunud. Kui autojuht sai teada, et suhtleb ajakirjanikuga, keeldus ta igasugustest kommentaaridest, ammugi pildist.
«Ütlesin juhile, et olen ajalehest ning tahaksin Uberist rääkida ja pilti teha, kuid juht ei olnud üldse nõus,» märkis ajakirjanik, kelle sõnul oli mees vene rahvusest, kuid suhtles temaga eesti keeles.
Teenuse hindas ta aga üldiselt mugavaks. Rakendus näitas, mitu autot läheduses on, kui kiiresti sõiduk kohale jõuab ning kui palju sõit maksma läheb.
Ka hinnatase on küllalt taskukohane. Sisseastumistasu on 1,90 eurot, kilomeetri hind aga 35 senti.
Täna käivitus Tallinnas tehnoloogiafirma Uberi sõidujagamise pilootprogramm uberPOP. Eesti näol on tegu esimese Balti riigiga, kus rakendus tegevust alustas.
Mujal maailmas on Uberi tegevus sattunud tõsise kriitika alla – Indias süüdistas reisija Uberi autojuhti vägistamises. Mai alguses otsisid võimud Uberi kontori Hiinas läbi. Brüsselis võidakse auto konfiskeerida ja Portugalis keelati see aprilli lõpus sootuks. Küll aga on Uberi tegevus Eestis tõenäoliselt seaduslik.