:format(webp)/nginx/o/2015/05/15/4067713t1h0285.jpg)
Postimehe lugeja sõnul jääb igal aastal ilma tööta u 400 naist, kes sooviskid pärast emaks saamist tööle naasta. Tema oli üks neist. Postimees avaldab ühe ema loo.
Noor ema: tööandja tuleb ebaseaduslikust töö ülesütlemisest karistuseta välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötasin ühe Soome pereettevõtte tütarfirmas Harjumaal. Aprilli alguses kavatsesin pärast kahte järjestikust lapsehoolduspuhkust tööle naasta, kuid esimesel tööpäeval sain ilma igasuguse ettehoiatamiseta koondamisteate. Põhjuseks toodi ettevõtte majanduslik olukord, mille tõttu minu ametikoht kaotati ning tööülesanded jagati teiste töötajate vahel. Samas firma kodulehe andmetel on inimesel, kes minu asemele võeti, endiselt sama ametinimetus. Minu noorem laps oli ajal, kui koondamisteate sain, 2,5 aastane, seega oleks tööandja kahe töötaja võrdluses pidanud eelistama mind ning koondama minu asendaja.
Kõikjal räägitakse, et väikeste lastega emade õigused on seadusega kaitstud, kuid mina olen oma kogemuste põhjal usu sellesse kaotanud. Ma ei oleks kunagi arvanud, et tööandjal on lapsehoolduspuhkuselt naasjast, ettevõtte jaoks üleliigseks muutunud töötajast, nii lihtne vabaneda. Julgen arvata, et kui naised teaksid, kui suur oht on neil pärast lastega kodus olemist oma töö kaotada, alandaks see Eesti niigi negatiivset iivet veelgi.
Olen konsulteerinud juristiga. Seadused on koostatud nõnda, et isegi töövaidluskomisjonis võites ei saavuta ma sisuliselt midagi. Tööle tagasi ei ennistata (st tunnistatakse, et koondamine oli ebaseaduslik, aga tööd tagasi ei anta), enamasti määratakse ebaseadusliku koondamise eest hüvitiseks kolme kuu töötasu, kuid tagasi peab maksma nii koondamishüvitise kui tavaliselt ka etteteatamisajata koondamise hüvitise. Niisiis tuleb tööandja ebaseaduslikust töö ülesütlemisest välja praktiliselt ilma karistuseta.
Esitasin avalduse töövaidluskomisjonile, istung toimub juunis. Samuti olen esitanud päringu võrdõiguslikkuse volinikule arvamuse saamiseks diskrimineerimise toimumise kohta, vastust ei ole veel saanud. Muide, volinikul on õigus keelduda oma arvamuse andmisest, kui samal alusel on algatatud vaidlus töövaidluskomisjonis. Minu meelest on see ehe näide sellest, kuidas Eestis püütakse igati takistada töötajaid oma õiguste eest võitlemisel.
Hinnanguliselt jääb Eestis 400 noort ema oma tööst pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist ilma. Praegused seadused ei suuda naistele garanteerida endist tööd, seega peab kohe lapsi planeerides arvestama töötuks jäämise võimalusega. Olukord, kus naised peavad laste ning töö vahel valima, on ebanormaalne.