Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2015/05/14/4064821t1hbafe.jpg)
Mai alguses kuulutas maailma suurim kiirtoidukett McDonald’s välja ettevõtte restruktureerimise. Muudatused puudutavad peamiselt välisturge, kuid Eestist ja teistest Balti riikidest lähevad need ilmselt siiski mööda.
«Kui mina ühinesin 2005. aastal McDonald’si süsteemiga, siis nad olid just korraldanud ümber Euroopa turu,» selgitas Balti turgudel frantsiisilitsentsi omava Malta valdusfirma Hili Ventures nõukogu esimees ja tegevjuht Melo (Carmelo) Hili. «Euroopat juhiti varem tsentraalselt, aga seejärel jagati neljaks – põhi, lõuna, ida ja lääs,» lisas ta ja sõnas, et ilmselt Balti riike tulevased ümberkorraldused ei puuduta.
Nagu paljud jaekaubanduse- või teenindusettevõtted, ei tegutse McDonald’s paljudel turgudel ise, vaid on sõlminud kohalike operaatoritega frantsiisilepingud.
«McDonald’sil on mitmesuguseid frantsiisimudeleid. Ühed ei oma kinnisvara, kus nad tegutsevad, ja peavad vaid McDonald’si restorane. Ja on teised nagu meie, kes omavad või liisivad kinnisvara, aga peavad ka restorane. Meie teeme mõlemat, tegeleme nii restoranide kui ka kinnisvarapoliitikaga,» selgitas Hili.
Lisaks Eestile peab Hili Ventures McDonald’si söögikohti Lätis ja Leedus, aga ka Kreekas ja Maltal.
Karmid standardid
«Meie lepingus on kindlaks määratud standardid, mida me peame järgima,» täiendas Premier Restaurantsi Balti riikide juht Vladimir Janevski. Premier Restaurants on Hili Venturesi üksus, kes tegeleb McDonald’si restoranidega Balti riikides.
«Need standardid on üsna ranged,» lisas Janevski. Standardites on ära märgitud peaaegu kõik – kuidas teha burgereid, kuidas turundada, milline peab olema tooraine.
«McDonald'sile võib pakkuda toorainet igaüks, aga pakkujad peavad vastama kindlatele standarditele,» lisas Melo Hili.
Tooraine siin müüdavatele burgeritele, vrappidele, salatitele ja muudele toitudele tuuakse peamiselt Leedust ja Poolast, aga burgerite saiakesed valmistatakse Tartu Millis toodetud jahust, rääkis Vladimir Janevski. Kokku on McDonald’sil kümmekond varustajat.
John F. Love on kirjutanud raamatus «McDonald’s: kaarte taga» («McDonald’s: Behind The Arches»), et just range kontroll standardite järgmise üle oli see, tänu millele ettevõttest sai kiirtoidukohtade kuningas mitte üksnes Ameerika Ühendriikides, vaid kogu maailmas. 1950.–1960. aastatel oli Ameerika Ühendriikides sadu kiirtoidufirmasid, aga enamiku eluiga jäi üsna lühikeseks just seepärast, et frantsiisilepinguga avatud toitlustuskohtades ei suudetud hoida ühtlast kvaliteeti.
Teoreetiliselt võiks McDonald’si söögikohti pidada igaüks. Frantsiisivõtja peab vastama vaid teatud tingimustele. Siiski kinnitab McDonald’s, et Eestis nad praegu uusi frantsiisivõtjaid ei otsi.
«Ühel päeval võime oma strateegiat muuta, aga nähtavas tulevikus pole meil kavas teisi frantsiisivõtjaid sellele turule tuua,» seisab McDonald’si koduleheküljel, ning firma palub nende strateegilist otsust austada. Samas on lisatud, et kui keegi soovib võimalikku toidukohaks sobivat kinnisvara müüa või liisida, tuleks andmed saata kontsernile.
Küsimusele, kas nad soovivad laieneda ka teistele turgudele, vastas Hili, et nemad ei saa otsustada, millises regioonis tegutseda. «Kui võimalus tuleb, oleme selleks ette valmistatud. Oleme valmis,» kinnitas Melo Hili.
Eesti firmale edulugu
Hili Ventures võttis Eesti McDonald’si söögikohad üle 2007. aastal. Küsimusele, miks nad soovisid siia tulla, vastas Melo Hili, et neil oli siis Maltal kaheksa söögikohta ja nad soovisid laieneda.
«Me soovisime siseneda turgudele, mis olid sarnase suurusega,» selgitas ärimees. «Eestis oli seitse restorani, Lätis oli kuus, Leedus oli samuti kuus. Kõik olid Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigil oli ambitsioon saada eurotsooni liikmeks. Me arvasime, et need turud on meile üsna lähedased ja saaksime rakendada sarnaseid mudeleid, mida olime harjunud kasutama,» selgitas Hili.
Hili on siin toimuvaga väga rahul. Vahepeal on söögikohtade arv kasvanud kümneni. «Kõik Balti riigid on meie jaoks olnud edulood, eriti Eesti,» kinnitas Hili. «Kui me sellele turule tulime, siis Eesti oli ilmselt kõige nõrgem, nüüd on ilmselt tugevaim.»
Eelmisel aastal oli ettevõtte käive siin 17 miljonit ning maksueelne kasum üle miljoni euro.
Ettevõttel on plaanis Eestis veelgi laieneda. «Me pole veel mitte millelegi alla kirjutanud, aga kui leiame sobivaid asupaiku, siis soovime mõned söögikohad avada,» kinnitas Hili. «Mitte küll väga palju, sest miljoni inimese jaoks on meil juba kümme söögikohta, aga paari koha jaoks ruumi jätkub.»
Konkurents on Eestis tihe, nagu igal teisel turul. Võistlejateks on nii toitlustajad, kes pakuvad samasugust toitu, aga ka need, kes pakuvad teistsugust, näiteks pitsakohad.
Lisaks McDonald’si söögikohtade pidamisele on tegeleb Hili Ventures jaemüügi, infotehnoloogia, laevanduse, kommertskinnisvaraga. Tõsi, McDonald’si restoranidega tegelev Premier Capital on ettevõtte suurim üksus, mille eelmise aasta käive oli 90 miljonit eurot.
Muuhulgas on grupp tegev Apple’i toodete müügiga Poolas, Ungaris ja Rumeenias.