Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Euroliidus saab kliendist kuningas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Euroopa Komisjoni Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi üksuse juht Veronica Manfredi.
Euroopa Komisjoni Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi üksuse juht Veronica Manfredi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Euroopa Komisjon loodab oma teavituskampaania, uute reeglite ja teenustega tarbijate teadlikkust oma õigustest tõsta ning neid paremini kaitsta.

Suurima uuendusena käivitub 2016. aastal käivitub uus üle-euroopaline platvorm ODR (online dispute resolution) ehk internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm. «Selle kaudu on võimalik otse pöörduda müüjate poole ja lahendada vaidlusi. Lisaks on seal olemas ka kohtunike ekspertkogud, kes aitavad tarbijaõigusi lahendada,» selgitas Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi tarbija- ja reklaamiseaduse osakonna juhataja Veronica Manfredi.

Hetkel on näiteks katki läinud telefoni puhul kõigil tarbijatel Euroopa Liidus võimalus pöörduda oma tarbijaorganisatsiooni või tarbijakaitseameti poole. Kui tegemist on piiriülese tehinguga, siis on võimalik pöörduda Euroopa Liidu tarbijakeskuse poole, kust saab tasuta nõu ja abi vaidluste lahendamisel.

Euroopa Liidu reisijad olid siiani kaitstud 1990. aastal vastu võetud direktiiviga, mis aga hõlmas vaid traditsioonilist reisikorraldust, kus klient valis endale reisibüroos brošüürilt kõik hinnas reisi. Seoses reisivahendajate aina suureneva rolliga saavutati Euroopa Liidus paar päeva tagasi kokkulepe ka pakettreiside ja seotud reisikorralduste (linked travel arrangements) reguleerimise kohta.

«Kui lennufirma läheb pankrotti, siis selle uue kokkuleppe järgi on tarbijatele tagatud parem kaitse. Pakettreisi ostes peab firma pankroti korral klient saama tagasi kogu raha ja kui reis on juba alanud, tuleb ta koju tagasi sõidutada. Isegi kui on kokku lepitud muudes reisi elementides, siis kõik need tuleb samuti täita,» selgitas Manfredi.

Samuti ei tohi lennufirmad oma kodulehekülgedel enam automaatselt reisijatele kindlustust ja muid lisateenuseid pakkuda. «Varem oli sageli nii, et minnes lennufirma kodulehele pileteid ostma olid linnukesed automaatselt märgitud näiteks kindlustuse ja toiduvaliku juures ja sellest ei saanud enne lahti, kui linnuke manuaalset ära võtta. See on nüüd väga selgelt keelatud ja kui tarbija ostab midagi sellist, mida ta sealt tegelikult ei tahtnud, siis on õigus raha tagasi saada,» ütles Manfredi.

E-poodide ja internetiostude sooritamise arv on üle maailma pidevas kasvutrendis, kuid paralleelselt kasvab ka e-kaubaga seotud kaebuste arv. Näiteks esitati Eesti tarbijakaitseametile eelmisel aastal kokku 518 internetiostudega seotud kaebust ja 1056 järelepärimist. Võrdluseks – 2013. aastal oli e-kaupadega seotud kaebusi 397.

Veronica Manfredi sõnul ongi parimaks võimaluseks nende probleemide lahendamisel nii tarbijate kui ka kauplejate teadlikkuse tõstmine. «Teiseks tuleb tagada nende nõuete täitmine ehk siis sundida neid ettevõtjaid ja müüjaid neid nõudmisi ka täitma,» ütles Manfredi.

Lisaks peavad tema sõnul ka ELi tarbijakaitseametid omavahel rohkem koostööd tegema. «Kui näiteks Eesti tarbijakaitseamet leiab mingi probleemi mõne suure jaemüüjaga, kes eksitab kliente ja toimetab sarnaselt ka teistel turgudel, siis saab tarbijakaitseamet pöörduda Euroopa tarbijakaitse koostöö võrgustiku poole ja seal on võimalik ühtlustada ühiselt sundida suurt müüjat oma tavasid muutma,» selgitas Manfredi.

Tema sõnul oli hea näide liikmesriikide koostööst seotud Apple Store’i ja Google Play juhtumiga, kus paljude nende poodides müüvate rakenduste puhul jäi mulje, et need on täielikult tasuta, kuid tegelikult tuli teha mitu äpisisesest ostu.

«Juhtum sai alguse Taanist, kus vanemad pöördusid tarbijakatseameti poole, kuna nende lapsed olid mängudele kulutanud juba üle tuhande euro suuruseid summasid. Viieaastased lapsed lihtsalt vajutasid erinevatele nuppudele ega teadnud, et seeläbi sooritasid nad mitmeid oste.»

Nüüd on see keelatud ning rakenduste juures peab olema märge, et mängu sees võib tulla ette lisakulusid. Lisaks, iga kord kui rakenduse sees raha küsitakse, tuleb eraldi selleks anda nõusolek. «Sellises liikmesriikide koondumises nende kahe firma vastu saavutasime igatahes suurema läbipaistvuse nende tegevuses,» ütles Manfredi.

Täna algas Eestis Euroopa Komisjoni teavituskampaania, mille eesmärk on tõsta tarbijate ja ettevõtete teadlikkust tarbijaõigustest.

Tagasi üles