/nginx/o/2015/05/14/4062087t1hcf95.jpg)
Maksu- ja tolliametil on õnnestunud paari aasta jooksul muuta salasuitsudega kaubitsemine mõnevõrra keerulisemaks, ent Ida-Viru suuremates linnades ulatub nende osakaal siiski veel 40 protsendini.
Maksuameti võitlus «seitsmepealise lohega»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu sõnul võeti lokkav salasuitsuäri erilise tähelepanu alla seetõttu, et võrreldes teiste aktsiisikaupadega, nagu alkohol või kütus, kaotas riik kõige rohkem raha just selle musta äri tõttu, kirjutab Põhjarannik. «See summa võis tollal jääda suurusjärku 40-45 miljonit eurot aastas,» sõnas ta eile Jõhvis toimunud seminaril.
Salaturu ohjeldamiseks asus maksu- ja tolliamet müüjate elu keerulisemaks muutma. Tänu sellele on õnnestunud vähendada kaubitsemist avalikes kohtades, nagu turgudel ja väiksemate poodide lähistel tänaval. Samuti tehti Koidu sõnul selgitustööd nende portaalide haldajatega, kus ilmusid salasuitsude müügikuulutused, ja need teated korjati ära.
Vahelejäänutele hakati peale väärteoga kaasnevate trahvide, mis ulatusid maksimaalselt vaid 1200 euroni, määrama impordimakse. Näiteks 10 000 sigaretti sisaldava konfiskeeritud kasti kohta tuli selle omanikul tasuda riigile 1400 eurot.
«Teavitasime ka tööandjaid, kelle alluvad olid tabatud ametisõidukiga üle piiri salakaupa toomast. Nii mõnelegi tähendas see töökoha kaotamist,» rääkis Koidu.
Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul pärineb praegu valdav osa Eestis tarbitavatest salasuitsudest Valgevenest. «Grodno tehase väravas on ühe paki hind 16 eurosenti. Kui ostja maksab selle eest ligemale kaks eurot, siis pole raske tuletada, milline on kurjategijate kasum selles illegaalses äris,» sõnas ta.
Pikemalt loe Põhjarannikust.