/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/09/27/439711t1haf9b.jpg)
Valitsusjuht Andrus Ansip andis eile riigikogule üle tuleva aasta eelarve, opositsiooni arvates on selles sotsiaalkulutused liiga tagasihoidlikud.
Riigieelarve vallandas vana vaenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigieelarve eelnõu üleandmisel lahvatas riigikogu saalis vana vaen sotside ja Reformierakonna vahel.
«Omal ajal ütles peaminister, et riik ei tohi kunstlikult pidurdada majanduskasvu selleks, et mahtuda Maastrichti kriteeriumide piiresse,» ütles riigikogu kõnetoolis sots Sven Mikser. «Kui meie majanduspoliitika oleks juba toona üritanud vähem majanduse kasvufaasist kõike välja pigistada, oleksime juba mõne aja eest võinud kriteeriumidele vastata.»
Mikser tuletas meelde ka Ansipi kuulsat ütlemist kriisi kohta, mille peale valitsusjuht vastas: «Mina ütlesin, kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahangi elada. 2007 oli meil majanduskasv seitse protsenti, eelarve ülejääk 6,5 miljardit krooni ja tööpuudus neli protsenti – sellist kriisi tahaksid kõik ja kõikjal, mitte ainult meie Eestis.»
Ansip tuletas meelde, et just sotsist rahandusministri Ivari Padari juhtimisel koostati 2008. aasta eelarve, kus riigi kulud kasvasid võrreldes varasema aastaga tervelt 14 miljardit krooni. «Mina kahetsen liigset optimismi, millest lähtudes me 2008. aasta eelarve koostasime,» märkis Ansip.
Ansip tutvustas tuleva aasta eelarvet eurodes. «Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema kuus miljardit eurot, see on viie protsendi võrra suurem selle aasta 89,6 miljardi krooni suurusest eelarvest. Kasv tuleb peamiselt sellest, et taastuvad riigipoolsed sissemaksed pensioni teise sambasse,» teatas valitsusjuht riigikogulastele.
Ansip kordas, et palgad avalikus sektoris järgmisel aastal ei tõuse. Riigieelarve tulude mahuks on 5,7 miljardit eurot. «Sotsiaalsed tagatised ei vähene 2011. aastal ühte eurosentigi. Nii on pensionide väljamaksmiseks kavandatud 1,27 miljardit eurot ning ka Eesti iibe tõusule aidanud vanemahüvitise süsteem ning teised peretoetused ja hüvitised püsivad puutumatuna,» kinnitas peaminister.
Mikser märkis, et valitsus loodab ülemäära välistoetustele. «Mõelgem sellele, et 2011. aastal on välisraha osakaal eelarves juba peaaegu 20 protsenti. 2013.–14. aastal on need võimalused oluliselt väiksemad, siis peame kindlasti endalt küsima, millega see osa riigi kulutustest tulevikus kaetakse?» märkis Mikser.
Mikser kritiseeris valitsust selle eest, et toimetulekutoetusteks on ka tuleval aastal ette nähtud sama palju raha kui tänavu – 350 miljonit krooni. «Reformierakonna lapse», vanemapalga maksmiseks kuluv summa aga kasvab 293 miljonit krooni. «Sotsiaaldemokraadina küsin, kellel neid miljoneid rohkem vaja on?» lausus Mikser.
Mikser soovitas kasutusele võtta haigekassa reservid, et parandada tervishoiu rahastamist. Kui välja arvata välisabi investeeringuiks, on tervishoiukulud tuleva aasta eelarves võrreldes tänavusega peaaegu samad.
«Võib-olla me ei ole siis küll Euroopas kõige paremad eelarvekärpijad, aga vaevalt see koht selles edetabelis töötutele või haigetele ka niivõrd oluline on,» märkis Mikser.
Keskerakondlane Kadri Simson tuletas meelde, et eelarve tulusid toidavad viimase aja karid, maksutõusud. Simson meenutas käibemaksu tõusu, aga ka kütuse- ja elektriaktsiisi kergitamist.
«Tõstes pea kaks korda ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu, sai riik sadu miljoneid lisatulu, kuid see tulu tuli kodanike tervise arvelt,» ütles Simson.