Konverents: kuidas Eesti neljandast tööstusrevolutsioonist kasu saaks?

Konverents Industry 4.0 in Practice Foto: Joanna Jõhvikas

Avaliku- ja erasektori võtmeisikud arutasid Industry 4.0 in Practice konverentsi lõpudiskussioonis, kuidas mõjutab neljas tööstusrevolutsioon Eesti majandust ja tööstuseid, kuidas saaksime sellest osa olla ning mis on tööstusliku konkurentsivõime eelisteks.

Neljandaks tööstusrevolutsiooni kutsutakse ka kui Industry 4.0 või Tööstus 4.0 ja selle eesmärgiks on ühendada interneti teel masinad ettevõtetes ja ettevõtete vahel. Sedasi saavutatakse senisest palju paindlikum ja odavam tootmine, näiteks on võimalik toota personaalseid tooteid masstootmise hinnaga. Samas eeldab see töötajatelt uut väljaõpet.

Osalesid Christian-Matthias Schlaga, Saksamaa suursaadik Eestis, Kristen Michal, Eesti majandus- ja taristuminister, Professor Reiner Anderl, Darmstadti Tehnikaülikool, Bo Henriksson, ABB AS juhatuse esimees. Küsitles Tiit Pekk, Codeborne AS.

Kuidas peaks neljas tööstusrevolutsioon mõjutama riigi tööstuspoliitikat?

Christian-Matthias Schlaga: Saksamaa jaoks ei ole Tööstus 4.0 ei ole eesmärk omaette vaid tööriist olemaks Aasia riikidega ja Ameerika Ühendriikidega konkurentsivõimelised. Tööstus annab üle 30 protsendi Saksamaa SKP-st, see on oluline tööandja ja me soovime olla maailmas selle valdkonna nr. 1 tegija.

Professor Reiner Anderl: Lisaks tehnoloogilistele väljakutsetele peame tegelema ka poliitiliste väljakutsetega. Tööstus 4.0 on piirideta. Peame looma väga palju standardiseeritud seadusi, mis puudutavad omandikaitset, turvalisust, andmesidet jne. Selleks, et saaksime potentsiaali ära kasutada, peame tegevused harmoniseerima.

Milliseid samme astub Eesti oma tööstuspoliitika loomisel?

Kristen Michal: Eestis oleme loomas Rohelist Raamatut, mis liigub Tööstus 4.0-ga samas suunas. Eestis on üsna normaalne, et meie seadmed omavahel suhtlevad ja kõik on kodeeritud. Saksamaa on kindlasti tööstuse eesrinnas ja meil oleks hea meel, kui saame kaasa aidata uue väärtuse loomisele.

Bo Hendriksson: Me ei saa luua omi standardeid. Peame jälgima Euroopa eeskuju. Tööstus 4.0 on küll uus samm tehnoloogia arengus, kuid meie jälgime paljusid neid protokolle juba 15 aastat. Kriitiline on oma inimestega tehnoloogia arengule kaasa jõuda. Peame töötama nutikamalt, mitte kõvemini.

Professor Reiner Anderl: Isegi kui meil ei ole standardites kokku lepitud, siis see ei tohi olla takistuseks uuenduste juurutamisel. Väga palju saab ära teha oma väärtusahela täiendamisel.

Mis oleks Eesti roll alanud tööstusrevolutsioonis?

Kristen Michal: Meil on hästiarenenud IKT-võrk ja -praktika. Meie e-Eesti on kuulus ja peaksime oma kuvandit ka edasiste tegevustega õigustama. Võiksime oma IKT-kogemusega teisi aidata.

Christian Matthias Schlaga: Väga oluline, et Eesti tööstusettevõtted uuriksid, kuidas nad saaksid Tööstus 4.0 laineharjal olla. Täna juba kuulsime, et ka enamik Saksa ettevõtetest on väikesed või kesksuured ja nad oleksid Eesti ettevõtetele täiesti võrdsed partnerid. Teine oluline aspekt on, et te töötaksite oma haridusvõrguga ja valmistaksite ette nutikate tööstustööde tegijaid.

Kuidas haridussüsteemiga tööstust toetada?

Kristen Michal: Meie haridussüsteemis tuleks pöörata tähelepanu sellele, kuidas kasvatada noorte huvi ettevõtluse vastu. Teisalt peaks tähelepanu pöörama ka inseneriteaduste õppimise arendamisele. Ideaalis võiks tuleviku haridussüsteem toetada mõlema suuna õppimist korraga. Isiklikust kogemusest võin öelda, et näiteks lastega Robotexil käies ei ole võimalik enam roboteid ehitama mahtuda, kui tuled pool tundi algusajast hiljem. Olemas on tohutu huvi ja see tuleb ära kasutada.

Bo Henriksson: Oleme sel teemal juba ammu rääkinud - me vajame inimesi tuleviku jaoks. Aastate jooksul oleme märganud, et progress on haridussüsteemis olemas. Meie hinnangul on vaja juba keskkooli tasemel kasvatada huvi tööstuse ja tootmise vastu.

Professor Reiner Anderl: Noored on nutiseadmete kasutamisel palju kogenumad kui meie generatsioon. Meie oleme digitaalsed immigrandid, nemad on digitaalsed põliselanikud. Nad on sellega ülesse kasvanud. Haridussüsteemi ülesanne on seda potentsiaali ära kasutada. Sama lugu on tööandjaga. Meil ei ole mõtet anda tehases uuele noorele töötajale mitu põlvkonda vana IKT-tehnoloogiat, see ei inspireeri teda. Peame noored enda poole võitma.

Milline on tööstuse koostöö ülikoolidega ja mida peaks parandama?

Bo Henriksson: Teeme tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Koostöö alguses olime meie need, kes ülikooli tagant torkisid ja näitasid, milliseid inimesi ja oskuseid vaja on. Täna on olukord tasakaalustunud ja ka ülikool on väga aktiivne uute ideede pakkumisel. Meie ühisteks teemadeks pole vaid masinaehitus vaid ka tootearendus, IKT jne.

Professor Reiner Anderl: Saksamaal on tööstuse ja ülikoolide koostöö traditsiooniliselt väga tugev. Samuti toetab seda riik ja kahel ministeeriumil on projektid ettevõtete ja akadeemilise sektori kokkuviimisel, et ülikoolides arendatav tehnoloogia jõuaks igapäevaellu.

Kristen Michal: Eestis on teaduse finantseerimine akadeemilise teadustöö suunas kaldu. Usun, et seadusandjad peaksid ülikoolide huvi pöörama rohkem praktilise teadustöö suunas.

Mis aitaks tööstusrevolutsiooni kiirendada?

Professor Reiner Anderl: Tehnoloogia start-upid on samuti väga hea innovatsiooni allikas. Väga paljud suured tööstusettevõtted teevad start-up’idega koostööd ja omavad neis osalusi. Koostöö on tihe, sest start-up’id võimaldavad uuendusi kiiremini genereerida ja ellu viia.

Bo Henriksson: Näiteks telekommunikatsioonis pole mõne aasta pärast 50% tänastest toodetest enam kasutusel. Se näitab arengu kiirust. Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et peame juba täna tootma suuri tehnoloogiamahukaid tööstustooteid nädala ajaga või isegi paari päevaga.

Kristen Michal: Tehnoloogia, ühilduvus, turvalisus - kõik need valdkonnad arenevad üha kiiremini ja ma usun, et neist on Tööstus 4.0 elluviimisel palju kasu.

Christian-Matthias Schlaga: Loodan väga palju start-up’idele ja ma usun, et nad on ka tööstussektoris edasiviiv jõud. Samuti oleme täna rääkinud neile, kes on veendunud uuenduste vajalikkuses. Oluline on kaasata kahtlejaid, muuta Tööstus 4.0 läbipaistvaks, võtta vastu kriitika ja arvestada kitsaskohtadega. Tööstusrevolutsiooni elluviimiseks ei piisa ainult väheste uskujate toetusest vaid see vajab laiapinnalist toetust.