/nginx/o/2013/06/10/1820222t1h511c.jpg)
26,8 protsenti hollandi meestest ning 76,6 protsenti naistest töötavad nädalas vähem kui 36 tundi, vahendab The Economist Eurostati andmeid.
Suurem osa hollandlastest töötavad osalise koormusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et rohkem kui pool hollandlastest töötavad osalise koormusega, samal ajal kui Euroopa Liidu liikmesriikides on see näitaja keskmiselt umbes 20 protsendi ümber (8,7% meestest ning 32,2% naistest).
Hollandlastele järgnevad osakoormusega töötajate osakaalu suuruse poolest šveitslased, sakslased, austerlased ja britid.
Üks oluline põhjus, miks Holland teiste Euroopa Liidu liikmesriikide seas esile kerkib, on täiskohaga töötavate naiste vähene osakaal.
The Economist selgitab seda sellega, et hollandi naised sisenesid tööturule võrreldes muude läänemaailma riikidega üsna hilja. Holland ei võtnud eelmise sajandi maailmasõdadest eriti aktiivselt osa, mistõttu ei olnud naised sunnitud ka tehastes rindele saadetud mehi asendama, nagu see juhtus näiteks Suurbritannias ja USAs. Tänu riigi jõukusele ei olnud perekondades kahe palgateenija olemasolu tihtipeale ka vajalik. Lisaks domineerisid Hollandi poliitikas kuni 1980ndate lõpuni kristlikud väärtused ning riik pakkus perekondadele finantsabi, et naised saaksid lastega koju jääda.
Paarkümmend aastat tagasi selline suhtumine aga muutus, kui riik mõistis, et naiste aktiivsem tööturule toomine aitab majanduskasvule kaasa. Samas olid naise rolliga seotud kultuurilised veendumused visad kaduma ning seetõttu tegi riik tööandjatega tihedat koostööd, et uued osalise tööajaga positsioonid omaks täistööajaga töökohtadega sarnaseid juriidilisi õigusi. 2000. aastal võeti Hollandis vastu seadus, mille kohaselt on naistel ja meestel õigus küsida osalise koormusega töökohta.