/nginx/o/2010/03/09/328580t1h80c4.jpg)
EMT, Elisa ja Tele2 esindajad kinnitasid Raadio Kuku saates «Digitund», et tehnilise apsaka tõttu üüratu arve saanud nutitelefoni kasutajale tullakse vastu ning tuhandetesse kroonidesse ulatuvat arvet klient täismahus kinni maksma ei pea.
Apsaka tõttu tekkinud mobiilse interneti hiigelarvet kinni maksma ei pea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui klient ka saab mobiilioperaatorilt üüratu arve, siis tuleks tal esimese asjana pöörduda teenusepakkuja poole ning probleemile leitakse lahendus ja inimene hiigelarvet täies mahus maksma ei pea. Tõenäoliselt pannakse tagantjärgi peale andmeside pakett ning arve tuleb märksa väiksem (välja arvatud juhul, kui andmeedastus on toimunud välismaal olles, sest siis toimivad teised mehhanismid ja seda peaks iga inimene ise jälgima).
Hiigelarve võib tekkida nutitelefoni kasutajal sellisel juhul, kui inimene ei ole võtnud operaatori pakutavat andmesidepaketti ning kui telefoni rakendused ei ole seadistatud niimoodi, et nood ei kasutaks andmete uuendamisel mobiilset internetti, vaid võimalusel WiFi-t.
Elisa tootejuht Risto Taliaru selgitas, et Elisa klientide andmeside mahtu ei kontrollita küll reaalajas, ent seda tehakse arveldusperioodi lõpus. «Kui arvet hakatakse tegema, siis vaadatakse üle kõik kliendid, kelle arve on üle tuhande krooni, siis neile pannakse vaikimisi peale 99-kroonine pakett, mille kohta tuleb kliendile ka teavitav SMS,» selgitas Taliaru.
Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa selgitas, et ka nemad jälgivad oma kliente jooksvalt: «Kui juhtub selline asi, et inimene ostab uue seadme ja hakkab midagi tegema, siis Tele2 tõmbab pidurit sel hetkel, kui ta näeb, et kliendil on väga ruttu tuhande krooni eest andmesidet tarbitud. Me märkame seda üsna ruttu ja anname kliendile teada. See on nende klientide puhul, kes ei ole endale võtnud ühtki paketti. Ja kui inimene on ikkagi võtnud endale andmesidepaketi, siis me piirame kiirust.»
EMT andmeside- ja sisuteenuste ärijuht Ando Meentalo sõnul on selliseid probleeme arvuliselt vähe, mistõttu vaadatakse ka iga juhtum eraldi üle. «Põhimõtteliselt näeb see niimoodi välja, et kliendile pannakse tagantjärele peale mingi pakett,» lisas ta.
Internetipõhiste telefonide soetamisel tuleb väga tähelepanelikult jälgida, mida seal installitakse ja kuidas erinevad rakendused töötavad. Mõned operatsioonisüsteemid näiteks ei küsi, millist ühendust kasutada, vaid pigem eelistavad vaikimisi mobiilset internetti ning selle tõkestamiseks vajavad eraldi keeldu.
EMT klientidel pole mobiilset internetti võimalik täiesti kinni keerata. Meentalo soovitas hiigelarvete vältimiseks muuta ise seaded ära või kasutada telefoni, mis ei toeta mobiilset internetti. Elisa ja Tele2 klientidel on aga teenus võimalik soovi korral välja lülitada.
«Samamoodi on võimalik näiteks SMSi saatmine välja lülitada, ja miks mitte ka kõne. Tegelikult on kõik need põhiteenused võimalik ühekaupa välja lülitada,» rääkis Elisa tootejuht. Sama kinnitas ka Tele2 tootearendaja:«Kui klient avaldab soovi, et ta jumala pärast ei taha mobiilset internetti kasutada, siis on võimalik see tehniliselt teenusest eraldada, kinni panna.»
Taliaru sõnul ei saa tegelikult öelda, et probleem oleks ühe operatsioonisüsteemi põhine, sest see esineb erinevate süsteemiga telefonide puhul. «Mina ütleks, et see on internetipõhiste telefonide probleem üleüldiselt,» möönis ta.