Päevatoimetaja:
Sander Silm

Põlevkiviaktsiisi tõus kergitab soojuse hinda Narvas 16 protsenti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Põlevkivi kaevandamine.
Põlevkivi kaevandamine. Foto: Liis Treimann

Rahandusministeerium plaanib järgmisest aastast tõsta põlevkivi aktsiisimäära, mis tõstaks soojuse hinda Narvas ligikaudu 16 protsenti.

Põlevkivist saadavat soojusenergiat kasutatakse peamiselt Ida-Virumaa suuremate linnade nagu Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Ahtme ja Kiviõli varustamiseks soojusega sealsetest koostootmisjaamadest. Seniajani on põlevkivist toodetav soojus olnud tarbijate jaoks konkurentsitult soodsaim, vahendab BNS.

Kõrgem aktsiisimäär on planeeritud arvestuslikult 8,3 eurot tonni põlevkivi kohta. Narva kaugkütte näitel tõstaks see põlevkivi maksumuse 18,1 euroni tonnist koos keskkonnatasude ja aktsiisiga. Kuna Narvas kasutatakse põlevkivi umbes 94 protsendi soojuse tootmiseks, kergitaks aktsiisitõus soojuse lõpphinda 6,76 euro võrra 47 euroni megavatt-tunnist ehk ligikaudu 16 protsenti.

Kütteainena kasutatavate fossiilsete kütuste omavahelises konkurentsis põlevkivi positsioon tõenäoliselt ei halvene, sest teiste tahkekütuste aktsiisi tõstetakse samadest põhimõtetest lähtudes, seisab seletuskirjas; põlevkivi hind jääb endiselt soodsamaks kui kivisüsi ja kütteõlid. Ehkki aktsiisitõusu mõju soojuse lõpphinnale on Narva näitel arvestatav, jääb ministeeriumi hinnangul soojuse hind seal ka järgmisel aastal Eesti keskmisest madalamaks.

Tagasi üles