USA: Kreeka hüljaku Vene gaasitoru projekt

Shah-Deniz puurtorn Kaspia meres Foto: bp.com

Ühendriigid tahavad, et Kreeka keskenduks pigem Aserbaidžaani Lõuna-Euroopaga ühendavale gaasitorule kui Moskva pakutavale Turkish Stream projektile, kirjutab Reuters.

Kreeka on pidanud Venemaaga kõnelusi Vene projekti Turkish Stream asjus. Ateena on andnud mõista, et venelased on valmis Vene gaasi Lõuna-Euroopasse toimetava torujuhtme eest valmis ette maksma, ja see tähendab rahahädas riigile palju.

USA aga tahab, et Kreeka keskenduks Trans Adriatic Pipeline (TAP) nimelisele torujuhtmele, mis Türgist läbi Albaania ja Kreeka Itaaliasse ulatuma hakkab. Reedel käis USA valitsusdelegatsioon Ateenas kreeklasi veenmas.

«Milles me kokku leppisime, on see, et on tähtis keskenduda sellele, mis projekt on praegu laual ja see on TAP, mis ühendub Aserbaidžaani gaasijuhtmega,» ütles Amos Hochstein, USA energiateemade erisaadik.

«Turkish Streami ei eksisteeri. Pole olemas konsortsiumi selle ehitamiseks, pole olemas lepingut selle ehitamiseks. Seega, paneme selle praegu kõrvale ning kui on mingi edenemine, siis vaatame, mis on asjakohane ja mis mitte,» ütles Hochstein pressikonverentsil. «Ja vahepeal keskendume sellele, mis on tähtis ja see on torujuhe, milles me oleme kokku leppinud, millega Kreeka on nõustunud.»

Hochsteini sõnul leidis USA delegatsioon Kreeka poolega kõnelustel rohkem kokkupuutepunkte kui erimeelsusi.

Sellegipoolest teatas Kreeka energeetikaminister Panagiotis Lafazanis pärast kohtumist tehtud avalduses, et Kreeka jätkab Vene projekti toetamist. «Me toetame seda projekti, sest arvame, et see on riigile kasulik,» ütles ta.

Hochstein kordas, et USA seisukohalt on tähtsaim, et Euroopa ostetava gaasi allikad oleks erinevad. Tema sõnul pole põhjust, miks Venemaa ei peaks olema regiooni gaasitarnija, kuid teiste tarnijate olemasolu aitaks nii hinna kui ka varustuskindluse osas ning eemaldaks tarnesüsteemist poliitilise komponendi.

TAPi omanikud on Briti BP (20 protsenti), Aserbaidžaani SOCAR (20 protsenti), Norra Statoil (20 protsenti), Belgia Fluxys (19 protsenti), Hispaania Enagás (16 protsenti) ja Šveitsi Axpo (5 protsenti). TAPi ehituse ettevalmistus algas tänavu Albaanias, järgmisel aastal peaks hakkama torujuhtme paigaldamine ning 2018 peaks gaas jõudma trassi kaudu Euroopa turgudele.

TAPi idapoolne ots lõpeb Türgi piiril, kust hakkab Gruusiani ulatuma torujuhe nimega Trans Anatolian Pipeline. Selle toruni jõuab gaas Aserbaidžaanist algava SCPX -nimelise trassi kaudu. Kogu gaasimagistraali alguspunkt on aga Kaspia meres Aserbaidžaani rannikuvetes asuv maagaasi puurauk Shah Deniz ja selle kõrvale rajatav Shah Deniz 2.

BP opereeritav Shah Deniz toodab praegu 9 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, Shah Deniz 2 lisab sellele veel 16 miljardit.