Vene ekspordikeeld surub Eestis toidu hinda kõrgemaks

Foto: Graafika: Margit Randmäe

Kuigi Venemaal on tänavune viljasaak ikaldunud, leidub naabermaal piirkondi, kus saak mädaneb ekspordikeelu tõttu lageda taeva all. Ekspordikeeld tähendab vilja kallinemist maailmas, see aga mõjub omakorda ka muu toidukraami hindadele.

Mitte ainult piima, vaid ka teravilja hind on Eestis tänavu sügisel märkimisväärselt kõrgem kui mullu. Põllumajandusühistu Kevili juhatuse liige Hanno Niinepuu märkis, et teravilja eest saab põllumees poole rohkem raha. Saak on aga keskpärane või ikaldunud. Eriti täbar lugu on rapsiga, mille saagikus kipub kaks pool kuni kolm korda tavalisest viletsam olema.

«Kui teaks, milline tuleb ilm nii siin kui Kanadas või Venemaal, siis oleks jube lihtne äri teha, oleks rikas valmis juba,» ütles Niinepuu.

Kahju miljard eurot

Eesti põllumehe ikaldus ei mõjutaks kedagi, kui suurel teraviljaeksportijal Venemaal oleks saak hea. Peale ikalduse pärsib idanaabri teraviljakaubandust riiklik ekspordikeeld, põhjustades Vene põllumajandusele korvamatut kahju ning ajades teraviljahinna maailmas üles.

Enam kui poole sealiha hinnast moodustab teravilja hind. Nii muudab Venemaa erakordselt põuane suvi kallimaks ka vorsti ja viineri Eestis. Rakvere lihakombinaadi juht Anne Mere ütles reedel, et selle sügise viljahind hakkab lihahinda nende tapamajades mõjutama alates oktoobrist.

Mere nentis, et vilja hinda arvestades on Rakvere toodangu hinna tõus sel sügisel tõenäoliselt paratamatu. Kanaliha hinnast moodustab teravili umbes 80 protsenti. Seega on ilmselt kodumaise linnuliha hinna tõus sel sügisel sealiha kallinemisest veelgi järsem.

Aga kui tulla tagasi Venemaa juurde, mis annab heal aastal 20–30 protsenti maailma nisuekspordist, siis räägivad ettevõtjad, et Kubanimaal oli viljasaak väga hea. «Elevaatorid on täis, katusealused on täis, vilja hoiame ka asfaldiplatsidel lageda taeva all, aga müüa pole seda kellelegi,» rääkis üks viljakaupmees hiljutisel teraviljakonverentsil Moskvas.

Majanduslikult oleks otstarbekas Kubanimaa vili Musta mere sadamate kaudu maha müüa, et siis viljaikalduse tõttu kannatavaile Venemaa põhjaregioonidele vajalik vili näiteks Läänemere sadamate kaudu sisse osta. Vilja transport raudteel on suletud siseturu hinda arvestades Venemaa teraviljakaupmeestele liiga kulukas.

Venemaa valitsuse viimase arvestuse järgi hävis tänavu 30 protsenti saagist, kahju on Vene riik viljaikalduse tõttu saanud üle 40 miljardi rubla (umbes miljard eurot).

Viljaekspordi keeld hakkas kehtima 6. augustil, viies otsekohe vilja hinna maailmaturul tõusuteele. Eesti põllumehele pakkusid kokkuostjad näiteks juuli algul toidunisu tonni eest 2070 kr, ekspordikeelu järel tõusis hind üle 3000 krooni.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup märkis, et Vene ekspordikeeld jääb ilmselt jõusse ka tuleval aastal, sest juba praegu on märke, et ka järgmise aasta saak tuleb Venemaal kehv.
Oopkaup viitas, et sealsetel põllumeestel napib raha, sest need, kes saaki said, ei saa vilja keelu tõttu mõistliku hinnaga müüa. Ja neil, kel saak ikaldus, pole raha niikuinii.

Surnud ring

Teine probleem on endiselt ilm. Põud püsib ja muld on kohati nii kuiv, et Vene põllumehed ei julge talivilja külvata. Aga Venemaa pole ainus viljahinna tõusu põhjus.

Saksa analüütikud viitavad, et seniste madalate hindade tõttu külvati Kanadas tänavu vähem kui tavaliselt, pealegi oli koristusperiood Põhja-Euroopas vihmane. Seega said oodatust vähem saaki paljud riigid.

Samal põhjusel napib maailmas ka piima. «Kui hein ei kasva, pole lehmale midagi ette anda, kui pole midagi suhu toppida, siis lehm toodangut ei anna,» resümeeris Oopkaup.