Valitsus leevendas eile nii kütuseaktsiis kui majutusasutuste käibemaksu tõusu, ent huvigruppide sõnul pole see piisav vastutulek sektori taseme säilitamiseks. Olerex hakkab kütust müüma Lätis-Leedus partnerettevõtete kaudu.
Huvigrupid väiksemast maksutõusust: see pole mingi leevendus
Eile otsustas valitsus ära jätta nii kütusekatsiisi 2019. aasta tõusu kui majutusasutuste käibemaksu järsu tõusu – viimane tõuseb 11 protsendi asemel 5 protsenti 2017. aastast. Ent huvigrupid ei ole sellega rahul.
Olerexi juhatuse liige Alan Vaht tõi välja, et Eesti kütusekatsiisid on kõrgemad nii Läti, Leedu kui Poola omadest. Ja järgmise aasta 14-protsendine tõus ei tee seda vahet kuidagi väiksemaks.
Transpordifirmad võivad tarbida sadu tuhandeid liitreid kütust kuus, ent sotsiaalmaksu tõusu mõju jääb samal ajal kütuseaktsiisi tõusust väiksemaks. «Miks peaksid sellised firmad Eestis tankima?» küsis Vaht. Tema sünge ennustus kõlab, et juba tuleval aastal väheneb kütuse tarbimine siinmaal viiendiku võrra. Nelja aasta plaanis tähendab see riigile tema hinnangul 150 miljoni euro suurust kahju.
Vaht ütles, et ta toetub oma arvutustes Eurostati andmetele, mille kohaselt on 69 protsendi Eestis tarbitavast kütusest diisel – suur osa sellest pikamaaautod.
Nii otsib võimalust partnerite kaudu Lätis-Leedus müüa ka Olerex, et müüa sama palju kütust kui varem. «Valitsus peaks kahe jalaga maa peal olema ja vaatama neile analüüsidele kaine pilguga otsa,» ütles Vaht. Tema sõnul on isegi 2019. aasta aktsiistõusu ärajätmisel diisli aktsiis kõrgem vaid neljas Euroopa liidus ja bensiini oma 13 riigis.
Majutusasutuse käibemaksu tõusus on pettunud ka Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Verni Loodmaa. «Praeguses majandusolukorras pole (majutusasutuste käibemaksu tõus – toim) õigustatud ja võib osutuda lühinägelikuks sammuks,» ütles liidu juht.
Ta nentis, et turism Eestisse on kahanemas – nii Venemaa kui Soome suunalt. Ja sellises olukorras pole käibemaksumäära kergitamine arukas. «Tunnistan, et tahaksin tunnustada valitsust ja eriti mõningaid ministreid dialoogi algatamise eest,» ütles Loodmaa, mööndes, et ega sel tulemust lõppkokkuvõttes olnud.
Loodmaa ei näe kasu ka sellest, et valitsus hakkab käibemaksutõusu mõju leevendamiseks kaks miljonit eurot aastas. «Minul puudub teadmine, kuhu ja miks see raha läheb,» ütles Loodmaa. Ta leidis, et ei ole teada, kuhu ja millistele sihtturgudele ning mil viisil seda raha hakatakse kulutama.
Loodmaa märkis, et kindlasti ei saa seda viieprotsendist käibemaksutõusu niimoodi võtta, et konjunktuuriinstutuudi ennustatud mõjud vähenevad poole võrra. Olukord on muutunud – möödunud aasta turistide arvu seis on asendunud langusega. Ning lisaks oleme me kaheksa kohta langenud ka maailma majandusfoorumi turismiedetabelis. «Valitsusel on, mille üle mõelda,» sõnas Loodmaa.