Kuigi prügi korralikul sorteerimisel saab jäätmetest valmistada erinevaid asju alates lillepottidest ja ehitusmaterjalidest kuni kottideni välja, ei ole eestlastesse võrreldes teiste eurooplastega prügi sorteerimise komme sisse juurdunud, kirjutab MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus.
Eestlased muudavad prügikonteineri sisu taaskasutuskõlbmatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müüdil, et liigiti kogutud jäätmed kõik prügiautos segamini aetakse ja jäätmete sorteerimine on seega mõttetu, alust ei ole. Erinevad konteinerid tühjendatakse erinevate sõitude käigus ja juba sorteeritud prügi segaolmejäätmete sekka ei satu.
Eraldi tuleb Eestis sorteerida paber ja papp, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad jäätmed. Kuigi sorteerimine on kohustuslik juba 2008. aastast, näitab statistika, et eestimaalased ei ole kuigi head sorteerijad. Kui meil kogutakse liigiti umbes veerand, siis mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis lausa pool jäätmetest.
Pakendiringluses võib silmata ka halbu näiteid sellest, kuidas mõni hoolimatu kodanik on nurjanud tublide sorteerijate töö, visates oma olmeprügi pakendikonteinerisse. Selline teguviis võib aga halvemal juhul muuta konteineri sisu taaskasutuskõlbmatuks. Korralikult sorteeritud jäätmetest saab aga kasulikku toorainet ja huvitavaid uusi tooteid.
Toidupakendist saab lillepoti
Suurima osa majapidamises tekkivatest jäätmetest moodustavad pakendid ja klaastaara. Paraku on just pakendite sorteerimise harjumus eestimaalaste seas vähe juurdunud.
Kogutud pakendid sorteeritakse, pestakse ja purustatakse. Näiteks plastmaterjal sulatatakse ja toodetakse sellest helbed, millest saab erinevaid ehitustarbeid, taimepotte ja niidipoole. Plastpudelitest toodetud graanulid võivad leida uue elu hoopis näiteks tekstiilitööstuses kas vatiini või fliisi toorainena. Kilejäätmed purustatakse ja granuleeritakse - neist saab toota näiteks prügikotte. Alumiiniumpurgid kogutakse ja pressitakse suurteks kuubikuteks ning töödeldakse ümber uuteks plekkpurkideks näiteks meie lõunanaabrite lätlaste juures.
Vähem väärtuslikust pakendiprügist, mis toodete toormeks ei sobi, saab jäätmekütus, millest ettevõtted toodavad elektrit ja soojusenergiat.
Vanad rehvid jõuavad mänguväljakutele
Koduses majapidamises tekkivate jäätmete kõrval toodame aga ka muud prügi, mille taaskasutusele tähelepanu tuleb pöörata. Näiteks Eesti suurim vanade rehvide käitleja Eesti Rehviliit kogub igal aastal 5800-8200 tonni rehve. Oma vanad rehvid saab viia Eesti Rehviliidu või Rehviringluse kogumispunktidesse, mis asuvad igas maakonnas. Vanarehve kogub ka mõni rehvivahetuspunkt, kellel on õigus võtta iga müüdud rehvi vastu taaskasutusse üks samaväärne teenistuse lõpetanud autokumm.
Kuna rehvide kummimaterjal on aga iseenesest väärtuslik tooraine, siis ei jää kokku kogutud rehvid kasutuna hunnikusse seisma. Nii näiteks saab Maardus purustatud autorehvidest pehmendavaid alusmatte mänguväljakutele, vibratsiooni summutavaid kummielemente tööstustesse ning Pärnus toodetakse plastjäätmete ja kummipuru segust murureste ning aluseid ajutistele liiklusmärkidele.
Kas olete kunagi mõelnud, mis saab suurtest tänavareklaamidest pärast seda, kui kampaania lõppeb? Pakendiringlus on koostöös Viljandi puuetega inimestega välja mõelnud toreda lahenduse: tugevast ja dekoratiivsest kangast saab õmmelda efektsed poekotid. Nii ongi näiteks vanadest valmisplakatitest ja moeseeriatest toodetud kotid müügil Selveri, Stockmanni ja suuremates Maxima kauplustes.
Pandita klaas betooniks
Pandipakendi märgiga taarast saab pärast purustamist, pesemist ja sulatamist toota uued klaaspudelid. Aga ka pandipakendi märgita klaas, mis on värvide alusel sorteerimata, läheb taaskasutusse ning võib leida rakendust üsna ootamatutes kohtades. Näiteks kasutab Pärnu Graniit purustatud klaasi betoonplokkide valmistamisel. See aitab säästa loodusressursse ilma, et toote omadused kuidagi kannataksid.
Need on vaid mõned näited sellest, kuidas jäätmed uuele elule äratatakse. Jäätmete sorteerimise suurenemine sunnib aga ka käitlusettevõtteid otsima üha uusi leidlikke lahendusi, kuidas prügi kasulikul moel ära kasutada.
Eesti Pakendiringlus on paigaldanud üle Eesti 1384 kogumiskohta, mille paiknemise kohta leiab infot kodulehelt pakendiringlus.ee.