Janek Kalvi: minu suhe alkoholiga on positiivne

Liviko juht Janek Kalvi ütles, et kui tootmisettevõtte rentaablus on muutunud juba nii väikeseks, et deposiidis raha hoides on võimalik rohkem teenida, siis on riigis midagi mäda. Foto: Peeter Langovits

Eesti vanimat ja suurimat alkoholitööstust juhtiv Janek Kalvi ütleb, et ei ütle ära paarist pitsist külmast viinast. Eduka ärimehe mainet varjutab vaid süüdistus kartellikuriteos.

Kui keeruline on juhtida ettevõtet, mille toodang on rahvavaenlaseks kuulutatud?

Kohati on valus ja ebamugav – mitte iseenda, vaid kogu tööstusharu ja inimeste pärast, kes siin kümneid aastaid töötanud.

Livikol on ju 112 aasta pikkune ajalugu. Alkohol on kuulutatud vaenlaseks, aga tegelikult on asi inimestes endis. Julgen öelda, et me ka reklaamime vastutustundlikult. Meie unistus ei ole lapsi purju joota, soovime, et ühiskonnas oleks normaalne alkoholikultuur.

Kahjuks on alkoholist ja sellelt kogutavatest maksudest saanud poliitikute mängumaa. Aeg-ajalt tõuseb see teema jälle üles. On kahju, et alkoholi suhtutakse liialt emotsionaalselt ja sageli ka väga tendentslikult. Kuna see sektor on justkui halvaks kuulutatud, siis võib seda ka lakkamatult tümitada.

Soomes on näiteks alkohol märksa vähem kättesaadav, kuid alkoholikultuuri puudumises vaevleb ühiskond vaat et rohkem kui siin. Elu on näidanud, et liigsed keelud ei aita.

Tulite Livikosse tööle üsna segastel aegadel ja asusite üles ehitama ettevõtte kaubanduse poolt ehk müüki.

Sain pakkumise tulla aktsiaseltsi Liviko Kaubandus juhtima 1998. aastal. Olin siis 24-aastane. Endise monopoolse ettevõttena polnud varem müügile eriti tähelepanu pööratud ja sisuliselt tuli alustada nullist. Turg oli alles hiljaaegu vabaks lastud ja see oli Liviko jaoks paras  okk.

Tekkisid uued agressiivsed tootjad ning Liviko hakkas järsult ja väga kiiresti turuosa kaotama, samuti kannatas maine. Tuli hakata tegelema aktiivselt müügiga, mida seni polnud vaja olnud. Mulle oli see suur proovikivi, aga ka võimalus.

Sain vaevalt aasta uues ametis olla, kui hakkasid liikuma jutud, et Liviko müüakse soomlastele. Altia kaardistas olukorda ja tegi siin juba töövestlusi. Kõik olid ärevuses. Kardeti, et tehas pannakse hoopis kinni. Areng jäi seisma, sest olulisi otsuseid ei saanud enam teha.

2000. aasta juuli lõpust algas Livikos uus ajaarvamine, sest tehas müüdi NG Investeeringutele. Uuel omanikul oli selge tulevikunägemus. Liviko nõukogu esimeheks saanud Enn Kunila tegi toona mulle ettepaneku hakata Liviko turundusdirektoriks. Tekkis taas terviklik ettevõte. Töötasime ööd ja päevad, aga see oli väga huvitav ja erutav aeg, sest tulemused oli silmanähtavad.

Saite Liviko juhiks üsna noorelt ja kohe pärast legendaarset Udo Themast. Kui kerge või raske tippjuhi toolile istuda oli?

Ma austan Udot väga. Usun, et ta oleks Liviko juht siiani, kui poleks ise otsustanud pensionile jääda. See oli ikka väga suur usalduse märk nii noort meest sellisele kohale edutada. Valetaksin, kui ütleksin, et ma sisimas selleks hetkeks valmis ei olnud, sest mul oli Themasega väga hea klapp.

Ta oli mulle alati parasjagu vabadust andnud ja pigem kartsin, et tuleb keegi väljast Livikot juhtima. Õnneks võttis ka kollektiiv minu tuleku hästi vastu – vähemalt ei tundnud ma mingit vastuseisu. Palju aitas ka omanike esindajana Enn Kunila. Pean nii Themast kui Kunilat oma mentoriteks, kellelt olen väga palju õppinud nii majanduslikus kui eetilises plaanis. Olen selles mõttes õnnistatud, et olen selliste inimestega koos töötada saanud.

Liviko on praegu Eesti turul olulist jõudu omav ettevõte, millega kaasnevad teatud ohud. Lisaks olete Eesti alkoholitootjate liidu juht ja peate silma peal hoidma kogu tööstusharul. Nüüd olete ka kartellisüüdistuse kaela saanud. Kuidas seda selgitate?

See on kahetsusväärne lugu. Mina kui alkoholitootjate liidu juht pidasin ja pean ka nüüd enesestmõistetavaks, et kolleegidele tuleb tekkinud kahtlustustest teada anda. Minuni jõudsid kuuldused, et turul müüakse ebaseaduslikult viina hinnaga, mis ei saa kõiki makse sisaldada ehk et kasutusel on võltsitud maksumärgid. Selle asemel, et minna kahtlustusega politseisse või maksuametisse, kutsusin ettevõtete juhid, keda see puudutas, enda juurde.

Palusin kontrollida, kas kahtlustused vastavad tõele. Minu jaoks oli see normaalne, härrasmehelik käitumine teiste suhtes. Tegelikult on liidu sees sellises käitumismudelis lausa kokku lepitud. Kui ma nüüd peaksin samas olukorras olema, siis ehk käituks praeguse teadmise pinnalt teisiti, sest nägin, mis tagajärgi see kaasa tõi.

Samas ei oska ma endale midagi ette heita. Neile, kelle suhtes kahtlustused olid, on nüüdseks ka esitatud süüdistus maksumärkide võltsimises ja kuritegeliku grupi moodustamises, mis kinnitab minu versiooni. Aga võitleme edasi ning varsti peaks ringkonnakohus minu ja Liviko kartellisüüdistuse asjas otsuse langetama. Erinevalt näiteks mõne teise tootjate liidu tegevusest ei arutleta alkoholitootjate liidus kunagi hindade teemal. See on meil tabu.

Mis Eesti alkoholitootmises toimub? Ettevõtjate osas on vist päris palju kaotusi?

Alkoholitootmises on toimunud suured muutused. Viimastel aastatel on Eestis viljeletud turbulentset aktsiisipoliitikat. Nelja aastaga on alkoholiaktsiis tõusnud 40 protsenti ja mõnel aastal on seda tõstetud mitu korda. See on liig mis liig ja kõik ei pea lihtsalt vastu. Liitu kuulunud 12 liikmest on alles vaid neli: Liviko, Altia, Remedia ja Tallinna Karastusjoogid, mille tootmismaht on minimaalne.

Teised on kas pankrotistunud või tegevuse lõpetanud ja seetõttu on kadunud sadu töökohti. Mina olen praegu selle pärast üsna murelik. Kui tootmisettevõtte rentaablus on muutunud juba nii väikeseks, et deposiidis raha hoides on võimalik rohkem teenida, siis on riigis midagi mäda. Tegu on ju väga kapitalimahuka, samas edukalt eksportiva tootmisharuga.

Milline on teie enda suhe alkoholi ja kas külalistele pakute ikka Liviko toodangut?

Suhe on positiivne. Võin endale lubada vahel pitsi või kaks või ka kolm, aga ma pole kunagi pidanud ennast purjuspäi roolist või järjekordsest tsüklist leidma. Seda ei võimaldaks juba mu amet. Külalistele pakun sõltuvalt söögist alati Liviko toodangut. Liha juurde sobib pits hästi külma Viru Valget härmas klaasis serveeritult. Ka meie džinn konkureerib edukalt maailma parematega.

Välismaale minnes võtan endiselt kingituseks kaasa pudeli Vana Tallinna, sest see paneb saajal alati silma särama. See on hea ja ainulaadne jook, pealegi päris Eesti oma leiutis. Maailmas ringi reisides proovin alati ära ka kohalikud paremad napsid. See pole küll kuigi originaalne, aga mulle väga meeldib Martini rohke jää ja sidruniga.
 
Teame päris hästi, millega töiselt tegelete, aga väljaspool tööaega?

Plaanin just kalastusretke Emajõele. Mulle meeldib väga looduses, mägede ja metsade vahel olla. Olen päritolult mulk ja mul on Viljandi järve ääres üks kena elamine soetatud – otse vaatega järvele, ja seal veedan suurema osa oma puhkeajast nii suvel kui talvel. Tunnen ennast neil oma lapsepõlve mängumaadel kõige paremini.

Sel suvel tuli mulle järvel akadeemilist sõudmist vaadeldes hull mõte ka ise seda proovida ja tegingi selle teoks. Veel käisin suvel keraamikakursustel. Nädalas paaril korral sunnin ennast jooksma, kõige parem, kui seda saab teha ümber Viljandi järve. Mulle meeldib ka lugeda ja vahel harva kitarri tinistada.

Janek Kalvi:

• 1998–2000 – Liviko Kaubanduse müügidirektor
• 2000–2005 – Liviko turundus-ja müügidirektor
• 2005 – AS Liviko juhatuse esimees
• 2007 – Liviko SIA (Läti) juhatuse esimees
• 2007 – Liviko UAB (Leedu) juhatuse esimees
• 2010 – Hanza Trading @CO
(Jaapan) juhatuse esimees
• 2007 – Alkoholitootjate liidu juhatuse esimees

Perekonnaseis: vallaline