Hiina ostab innukalt firmasid kogu maailmas

Foto: Pm

Kommunistlik Hiina on hammustamas suurt tükki maailma ettevõtlusest. Ainuüksi sel aastal on erinevatesse lääne firmadesse paigutatud üle 30 miljardi dollari ehk üle 360 miljardi krooni.

Usun, et ei tee kellelegi liiga, kui väidan, et enamus inimesi, sh eestlasi, ei ole olulisel määral kursis selle uue supervõimuga nimega Hiina. On küll meie uudisvoost läbi käinud plaanitavad tehingud hiinlaste ning Tallinna Sadamaga ning kindlasti ei jäänud möödunud aasta lõpus kahe silma vahele Rootsi autotootja Saabi tootmisõiguste müük hiinlaste BAICile, kuid see kipub ka kõik olema.

Seega peaks olema lausa jahmatama panev, et ainuüksi 2010. aasta esimeses pooles on Hiina investeerinud põhiliselt lääne firmadesse summa, mis lihtsurelikule jääbki täielikult hoomamatuks – üle 360 miljardi krooni.

Just sellise numbri annab USA organisatsioon Heritage Foundation, mis Hiina investeeringutel silma peal hoiab. Võrdluseks: Eesti SKT oli 2009. aastal 215 miljardit krooni.

Raha on Hiinal tõesti jalaga segada. Keskpank istub praegu 2400 miljardi dollari suuruse rahapaja otsas. 2007. aastal loodud investeerimisfond CIC, mille eesmärk on leida väärtuslikke firmasid üle maailma ning nendes väike osalus omandada, on kolme aastaga kasvatanud 200 miljardist dollarist 332 miljardit. Saksa ajaleht Die Welt kirjutas hiljuti, et ainuüksi 10 miljardit on fond investeerinud 84 erinevasse USA firmasse.

Kuid riigi investeerimistuhin on nakatanud ka eraettevõtteid. Mitmed firmad on tänu IPOdele börsilt raha kokku ajanud. Ainuüksi Hongkongis oli juuli seisuga börsil noteeritud 547 ettevõtet, mille kapital oli kokku 350 miljardit dollarit.

Hiinlaste jaoks on tähtsamad majandusharud konkurentsitult energia ning toorained, mida riik ei suuda oma vajaduste katmiseks ise piisavalt toota. Sestap ei pidanud ka Hiina suurim alumiiniumifirma Chinalco kaua ootama riigilt luba, et tema börsil noteeritud tütarfirma Chalco võiks maailmas investeerimisobjekte otsima hakata.

Heritage Foundation luges kokku, et Hiina firmad on selle aasta esimese kuue kuuga teinud 35 investeeringut välisriiki. Kõige rohkem – viis investeeringut – Austraaliasse, neli Kanadasse ning kolm Brasiiliasse. Vähemalt 14 tehingu puhul oli tegemist investeeringuga mõnda tooraine firmasse.

Näiteks ostis naftafirma Sinopec üheksa protsenti Kanada suurimast õlikontsernist Synocrude.
Märkimisväärne on, et raha ei investeerita vaid üksinda. 2010. aastast tegutsevad hiinlased nähtavasti uuenenud strateegia alusel. Nii ostis hiinlaste suurim õli- ja gaasitootja CNPC tüki Austraalia kivisöefirmast Royal Dutch Shelliga kahasse.

Hiina tööstusinvesteeringute organisatsiooni asepresident Fan Chunyong hindas, et 2009. aastal investeerivad riigi ettevõtted välismaale esmakordselt 50 miljardit dollarit. Aastaks 2013 on see kasvanud 100 miljardile, mis tähendab, et ühtekokku on Hiina välismaale investeeringud 500 miljardit dollarit.

Samas leidub ka neid, kellele Hiina laienemine maailmas meeltmööda pole ning kes investeeringutele kaikaid kodarasse loobivad. Osa neist on välismaalased, osa kodumaalt pärit.
Nagu kirjutas Die Welt, reisisid hiinlased mullu 50 miljonit korda välismaale. Kuigi nende reisigrupid võetakse kõikide riikide turismiäride poolt avasüli vastu, muututakse kohe kinnisemaks, kui võõrad külalised end strateegiliste investoritena tutvustavad.

Nii näiteks panid USA võimud 2005. aastal käe ette Hiina õlikontsernile CNOOC, kui viimane tahtis 18,5 miljardi dollariga üle võtta vedelgaasi firmat Unocal. Hiina arengupanga 13,5 miljardi dollariline pakkumine Saksamaa Dresdneri pangale lõppes aga 2008. aastal Hiina võimude vahelesekkumisega.

«Hiina juhid on ettevaatlikud kõigega, mis puudutab riigist välja investeerimist. Nad mõistavad riske, mis kaasnevad arenenud riikidesse, nagu USA, investeerimisega ning neil pole ka palju häid näited, mida korrata või millest õppida,» kirjutas hiljuti Hiina majanduse spetsialist ja Hiina turuga tegeleva JFP Holdingsi asutaja Jack Perkowski ajakirja Forbesi blogis.

Ta lisas, et Hiina ülevõtjatel on endiselt raske saada riigilt välismaale investeerimiseks luba, mis seab neid teistest maailma otstest pärit rahastajatega santi seisu. Ühtlasi ei olda võimelised kursis olema kõikide oksjonisüsteemidega, mida lääne pankurid ettevõtete müümiseks kasutavad.

Heritage Foundationi Hiina spetsialist Derek Scissors kuulutab organisatsiooni kodulehel avaldatud artiklis, et erinevatel põhjustel on toimumata jäänud 130 miljardi dollari väärtuses tehinguid.

Kuid nagu autor isegi tõdeb, on selliseid tehinguid sel aastal oluliselt vähemaks jäänud. «Hiinlased parandavad oma investeerimistaipu, mistõttu on lähiajal oodata rahavoo suurenemist. Ka keerulisematesse valdkondadesse, mis siiani kättesaamatud olid.»