Mobiiltelefoni ja ajalehe-ajakirja- raamatu sulam

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apple juht Steve Jobs on suutnud panna miljonid inimesed oma pilli järgi tantsima.
Apple juht Steve Jobs on suutnud panna miljonid inimesed oma pilli järgi tantsima. Foto: Reuters / Scanpix

Aasta oli 2001, kui Microsoftis võeti kasutusele termin ‘tablet pc’. Puutetundliku ekraaniga arvuti, millel jooksis Windows XP Tablet PC versioon. Loodeti revolutsiooni, aga seda ei tulnud. Üheksa aastat pidi ootama ja ka siis tuli see teisiti.

Puutetundlikud arvutid pole seega sugugi nii uus tehnikaime, kui sel aastal puhkenud tormist järeldada võiks. Erinevad arvutitootjad on püüdnud neid rahakate klientide ostunimekirjadesse saada ligikaudu kümme aastat. Seni suhteliselt tulutult. Miks kulus kümnend enne, kui ekraanilt näpuga juhitavad seadmed populaarsuse võitsid?

Alustada võiks sellest, et tahvelarvutit püüti arendada sülearvutist. Niigi suhteliselt mobiilsele seadmele sooviti anda üks oluline lisaväärtus, et seda saaks juhtida spetsiaalse pliiatsiga, millega saab ka kirjutada ja märkmeid teha. Paljudele tehnikatootjatele tundus see idee kui mitte geniaalne, siis vähemalt tulus. Ainukesed, kes asjas mõtet ei näinud, olid tarbijad.

Või ehk oleksid tahvelarvutid ka ostjaid leidnud, kuid mitte selle hinna eest. Samal ajal kogus tuure uus trend – müügile ilmusid netbook’id. Väikesed ja odavad sülearvutid, millega sai teha palju vähem kui tavalise sülearvutiga. Ilmselt tundsid arvutitootjad, et puutetundlikku arvutit ei tahagi keegi. Majanduskriis pitsitas tarbijate rahakotte ja tundus ebaloogiline, et aina odavamaid sülearvuteid ostvad tarbijad tahaksid midagi kallist ja edevat. Seejuures veel vähemate funktsioonidega.

Läbimurde tegid telefonid
Kuid ajal, mil populaarsust kogusid netbook’id, kasvas jõudsalt ka nutikate telefonide müük. Apple oli 2007. aastal tulnud välja oma esimese telefoniga iPhone, mida saatis meeletu edu kõikjal maailmas. Senised mobiiltelefonide turuliidrid Nokia, Motorola ja teised olid äkki uues konkurentsisituatsioonis, kus kultuslik Apple turuosa suurendades aina uusi kliente võitis.

Ja kindlasti teadis Steve Jobs oma meeskonnaga, et telefonis kasutusele võetud operatsioonisüsteem ei jää sugugi ainult iPhone’i jaoks. Üheksa kuud hiljem esitleti populaarse multimeediaseadme iPod uusimat versiooni iPod Touch, mis väliselt ja sisemuselt väga sarnane telefoniga. Puudub vaid helistamise funktsioon.

Jäi ainult oodata, millal tuleb Apple välja kolmanda seadmega, kus kasutusel just seesama populaarseks saanud platvorm, millele loodud sadu tuhandeid rakendusi. Kõik analüütikud olid kindlad, et Apple esitleb kas tahvelarvutit või väikest sülearvutit ehk netbook’i. 2010. aasta jaanuaris esitletigi iPadi – 9,6-tollise ekraaniga tahvelarvutit, mida võib tinglikult pidada ka Apple’i netbook’iks. Nüüd võib öelda, et varem otsiti läbimurret valest kohast.

Ehkki iPadi hakati esialgu kritiseerima, nimetades seda lihtsalt suureks venitatud iPod Touchiks, siis selles seadme edu peitubki. Varasemate tahvelarvutite invasioon jäigi olemata ehk just seetõttu, et neid nähti kui arvuteid. iPadi arvutiks nimetada pole aga õige, sest see ei asenda töömasinaks või mängimiseks mõeldud arvutit. Küll aga asendab ta sülarvuti-sugust netbook’i ja üha populaarsust koguvaid e-raamatu lugejaid.

Konkurents hakkab tihenema
Esimese kahe kuuga leidsid omaniku üle kahe miljoni iPadi. Analüütikute hinnangul müüakse neid tuleval aastal tervelt 28 miljonit. On selge, et läbimurre on tehtud ja tarbijad on tahvelarvuti omaks võtnud. Nüüd peab tehnoloogiahiid olema valmis konkurentide tulekuks. Ja kasutades ajakohast ütlust – neid saab olema sama palju kui seeni pärast vihma.

Hiinas ja Taiwanis on palju firmasid, mis toonud või toomas turule väikesi puutetundlikke arvuteid. Kuid nende küsitav kvaliteet ja operatsioonisüsteem jätab mõneti soovida. Lääne rahakate tarbijate hulgas nad läbilööki ei loodagi. Küll aga loodab seda Lõuna-Korea tehnikahiid Samsung, kes septembris esitles oma esimest tahvelarvutit Galaxy Tab.

Idee poolest on see väga sarnane iPadiga. Ka seda jooksutab algselt nutitelefonidele loodud platvorm – Android. Ja kui iPad sündis iPhone’ist, siis Galaxy Tab sündis Galaxy-seeria nutitelefonidest. Google’i arendatud ja viimasel aastal meeletult populaarsust võitnud Android on oma tee leidnud paljude nutitelefonide tootjate seadmetesse, kelle hulgas Samsungile lisaks näiteks HTC ja LG. Võib olla enam kui kindel, et ka need tootjad tulevad varem või hiljem välja toodetega, mis soovivad oma tükki kiiresti arenevast turust.

Võimalus kirjastajatele
Enne veel kui iPad Ühendriikides lettidele jõudis, hankisid selle oma kontoritesse suuremad kirjastajad. Kibekiirelt asuti otsima vastust küsimusele, kas selle seadme puhul on tegemist neid hukust päästva valge laevaga. Tabas ju majanduskriis eriti rängalt meediaettevõtteid, kes olid vähenenud reklaamiraha ja loobunud lugejate tõttu pidanud sulgema ajalehti ja ajakirju.

Värvilise ekraani ja multimeediavõimalustega tahvelarvuti on atraktiivsem kui mustvalge Amazon’i e-raamatu lugeja Kindle või teised analoogsed tooted. Kuid just nimelt Kindle’i ja iPadi edu näitab, et tahvelarvuti ei pidanud olema mitte sülearvuti järeltulija, vaid pigem mobiiltelefoni ja ajalehe-ajakirja-raamatu-meedia sulam.

Praegu võib Apple’i kauplusest leida kümneid iPadile kohandatud ajakirju – populaarsed National Geographic, Popular Science, GQ ning ohtralt moeajakirju. Tegemist ei ole pelgalt PDF-vormingus ajakirjadega, vaid ohtrate interaktiivsete ja seninägematute elementidega tuleviku ajakirjadega.

Samas lähtuvad nad oma kujunduses ja küljenduses traditsioonilistest ajakirjadest ja ajalehtedest, mis tõestab, et lugemismugavuse osas ei suuda internetiportaalid neile suurt midagi vastu panna. Lõpuks ometi on võimalik ajalehte pandud fotol näpuga vajutada, et seda suuremalt näha. Ja suurepärane foto jalgpalli värava löömise hetkest muutub hetkega videoks.

Mõeldes, mis peitub iPadi ja ka teiste tahvelarvutite oodatava edu taga, hakkab kummitama üks mõte. Inimesed ei soovi alati enamat, nad soovivad just täpselt ja parajalt. Nad soovivad oma
e-kirju, suhtlust sõpradega ja hommikust ajalehte. Näib, et just seda tahvelarvutid pakuvadki.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles