/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/09/26/439070t1h7a92.jpg)
Septembris jõudsid lõpule Eesti riigi ja SASi läbirääkimised kohaliku lennufirma Estonian Airi saatuse üle, päädides mitmesaja miljoni kroonise rahasüstiga õhukompaniisse.
Saneeritud Eesti Õhk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiajal jõuab lennufirma ülevõtmise otsus riigikokku, kus see ilmselt suurema kärata heaks kiidetakse. Eelarvepuudujäägi all ägav valitsus süstib seejärel 280 miljonit krooni Estonian Airi aktsiakapitali, saades vastu 90-protsendise osaluse firmas. SASile jääb kümme ja investeerimisfirma Cresco lahkub suurest mängust.
Peale otsese rahakulutuse toetab valitsus tuleval aastal Tallinna lennujaama 65 miljoni krooniga. Majandusminister Juhan Partsi sõnul lubavad euroreeglid riigil toetada lennujaamade julgestus- ja päästekulusid. Rahandusminister Jürgen Ligi pole aga kunagi teinud saladust, et see rahasumma läheb Estonian Airi kaudseks toetuseks, sest nii saab alandada lennujaama tasusid. Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas on pisut enam kui 40 protsenti, seega saaks lõviosa kaudsest toetusest just kohalik firma.
Kui nüüd nimetatud summadele liita ka mullu talvel tehtud rahasüst Estonian Airi, siis on Eesti õhu turgutamine läinud maksumaksjale maksma juba ligi 400 miljonit krooni. Veebruaris 2009 pani valitsus Estonian Airi lisakapitali 39 miljonit krooni.
Ühelt poolt on avalikkus juba aastaid unistanud sellest, et pääseks kord ometi SASist ja saaks hakata Estonian Airi pärisperemeheks. Skandinaavia lennufirma kontrollib praegu teatavasti 66 protsenti Estonian Airi aktsiatest. Rootslased on kord Eesti riigi osalust osta tahtnud ja siis ise oma osalusele ostjat otsinud. Kahe poole suhted on olnud koguni nii teravad, et muidu ülimalt vaoshoitud rootslased on saatnud üsna solvavas toonis kirju meie valitsusele.
Nüüd paistab kõik see möödas olevat. Kui SAS oma osalusele ostjat ei leidnud, siis võiks öelda, et Estonian Airi osalus on null või koguni negatiivne. Värske tehingu järel sai SAS Eesti riigilt garantii, et saab nelja aasta pärast tagasi 70 miljoni Rootsi krooni väärtuses laene, mida firma on Estonian Airi erinevateks otstarveteks andnud.
Peale selle konverteerib SAS 20 miljoni Rootsi krooni väärtuses laene kümneprotsendiseks osaluseks Estonian Airis. Eesti riik andis peale selle lubaduse, et nelja aasta pärast ostab valitsus ka järelejäänud kümme protsenti firmast õiglase turuhinnaga välja.
Estonian Airi mullune kahjum oli 70 miljonit krooni. Kuuldavasti oli tänavune suvi firmale edukas, kuid täpsemaid kommentaare pole firma juhtkond nõus enne tuleva aasta juunikuud andma.
«Pole kahtlust, et SASi jaoks on tegemist soodsa väljumisega strateegilise tähtsuse kaotanud ettevõttest,» kommenteeris tehingut Cresco juht Olev Schults, kes juhtis kuni viimase ajani Estonian Airi nõukogu tööd.
«Küllap SAS oskas Eesti poliitikute valimiseelse vingerdamise enda kasuks mängida. Riik on nõrk läbirääkija, sest poliitikud ei mõista professionaalset keelt ega riski enda, vaid maksumaksja rahaga,» jätkas Schults.