/nginx/o/2015/04/20/3985205t1h7a27.jpg)
Töövõimereformi edasilükkamine annab riigieelarvele tuleval aastal juurde 20 miljonit eurot, nelja aasta perspektiivis on samas mõju kokku -1,5 miljonit eurot.
Töövõimereformi edasilükkamine toob tuleva aasta eelarvesse 20 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui me töövõimereformi edasi lükkame, siis järgmisel aastal on sellel posiitivne netomõju suurusjärgus 20 miljonit eurot. Küll aga see on ühekordne; hilisemad negatiivsed mõjud kanduvad järgmistesse aastatesse, nii et üldine netomõju on ligikaudu 1,5 miljonit eurot miinust nelja aasta perspektiivis,» ütles rahandusminister Sven Sester BNSile.
Ta märkis, et see informatsioon, et töövõimereform edasi lükkub, on väga uus. «Neljapäeva pärastlõunal vaatame kabinetiistungil selle informatsiooni valguses üle ka oma stuktuuripositsioonid. Siin on väga mitu võimalust – võime üle vaadata omandipoliitikat dividendipoliitika näol. Oluline on, et ettevõtete konkurentsivõime ei kahjustuks, aga dividendipoliitikat võime üle vaadata ka aastate lõikes: mingil aastal jätta näiteks dividendid välja võtmata, kui positsiooniparandused tulevad 2016. aastal oluliselt positiivsemad, ja võtta need välja hiljem,» rääkis Sester.
Peaminister Taavi Rõivas lisas, et reformi kogumahu mõttes on tegemist suhteliselt väikese summaga. «Tegemist on ikkagi reformiga, mille kaudu investeeritakse erivajadustega inimestesse sadu miljoneid eurosid. Pigem on siin küsimus mitte selles, kas kulutusi tehakse rohkem või enam, vaid selles, mis perioodil need tehakse. Kokkuvõttes ei tähenda see sisuliselt ei kulu ega kokkuhoidu,» rääkis ta BNSile.
Kui valitsus pärastlõunasel istungil teeb otsuse töövõimereform edasi lükata, siis saab rahandusminister ülesande pakkuda välja, kuidas oleks eelarves võimalik neid kulusid ajatada, lisas peaminister.
Sotsiaalministrid Margus Tsahkna ja Rannar Vassiljev tegid kolmapäeval ettepaneku lükata töövõimereformi jõustumine edasi, ministeeriumi töögrupi vahehinnangus jõuti järeldusele, et reform tuleks käivitada järk-järgult. Nii Tsahkna kui Vassiljev ütlesid kolmapäeval pärast peaminister Taavi Rõivasega kohtumist BNSile, et praeguse lahendusega edasi minna ei saa, infosüsteemid ega seadused ei ole selleks valmis.
Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016, teatas sotsiaalministeerium. Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016.