/nginx/o/2010/09/25/438200t1hff2e.jpg)
Eesti Panga eurole üleminekuga seotud kulud ulatuvad prognoosi kohaselt 197,9 miljoni kroonini, sellest 189,2 miljonit on kavandatud sularahaga seotud kulutusteks.
Ühisrahale üleminek neelab Eesti Pangalt 200 miljonit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müntide vermimise hinda pank ei avalikusta, kuna tegu on ärisaladusega, selgitas Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk ERR Uudistele.
Kui müntide vermimise eest maksab keskpank ise, siis päris oma sularaha Eestisse ei jõua, see laenatakse Euroopa Keskpankade süsteemist.
«2012. aastal peaks Eesti Pank laenatud paberraha tagastama ehk siis tegelikult organiseerima oma kulu ja kirjadega uue eurotähtede trükkimise,» rääkis eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau.
Rääsk täpsustas, et paberaha tellimise meetodit ei ole veel otsustatud, kuna konkreetne hind sõltub väga paljudest komponentidest nagu puuvilla hind, tellimuse maht ja muutub aastast aastasse ning ka seda hinda sarnaselt müntidega ei avalikustata.