Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Elektri-Mini võlud ja valud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Sirje Niitra
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Ian Ross on 50-aastane raamatupidaja Londoni lähistelt. Sel suvel haaras Ian pihku akuga kulgeva Mini E rooliratta ning liitus autode elektrifitseerijate kasvava armeega, ta sõitis masinaga mitu kuud ning pidas Briti brändi omanikfirma BMW tarvis päevikut.
 


Mini E testimine käib täie hooga, rooli taha istusid Briti saartel, Saksamaal ja USAs üle 600 pioneeri – nagu neid aupaklikult nimetatakse.

Tegemist on ühe mastaapsema elektriautode katsetusega reaalses maailmas. Autotootjatele on ülimalt tähtis teada, kuidas juhid end pistikust laetavate sõidukitega päriselus ringi vurades tunnevad.

Akuautosid on osatud valmistada juba üle saja aasta. Mehaanikast olulisemgi on aga tootjate arvates see, kuidas inimesed selliste sõiduvahenditega tegelikult ümber käivad ning kas nad on valmis taluma teatud piiranguid, mis sagedase «stepsli seina pistmise» vajadusega kaasnevad.

BMW ütleb, et Mini E katsed on toonud päevavalgele positiivseid leide autojuhtide akulaadimisharjumuste vallas, mis, kui avastused ka mujal kinnitust leiavad , võivad anda tunnistust massiturul ootavast soojast vastuvõtust.

Ross ütles, et Mini E võttis harjumist – nagu tulnuks Inglismaal taltsutada vasakpoolse rooliga autot. Nagu ka teised testis osalejad, ei olnud ta rahul asjaoluga, et laiutava aku tõttu oli autos vaid kaks istekohta ja pagasi jaoks ruumi napilt.

Küll aga meeldis talle auto vaikne minek – ka suurel kiirusel kostab kapoti alt vaid tasast sahinat – ning võimas pöördemoment. «Võimsust tuleb nagu nupust, nagu lülitist,» ütles ta. «Kui sa ette ei vaata, on sõit sees enne kui üldse märkad.» Kodust autolaadimist pidas Ross pigem mugavuseks kui takistuseks: «Igal juhul hubasem, kui vihmast läbimärjana kusagil tankida.»

BMW uurib nüüd sügavuti Rossi ja teiste pioneeride märkmeid ning valmistub otsustavaks pealetungiks elektriautode maailmas, mis algab kolme aasta pärast. Pisikest elektrilist inglast BMW siiski tootma hakata ei kavatse. Küll aga paisatakse aastast 2013 turule linlastele mõeldud elektriautode tütarbränd, mida varjunime Megacity all praegu välja arendatakse.

Firma riiklike suhete juht Glenn Schmidt ütles: «Nad sõitsid Mini E-ga nagu tavalise autoga.» Mini E sõidukaugus on ühe laadimise pealt umbes 100 miili ehk 160,9344 kilomeetrit. Sakslased sõitsid reeglina 38 kilomeetrit päevas, nii et laadida oli tarvis vaid kolm korda nädalas ja seda sai teha kodus.

Ülalmainitu ei käi aga kokku näiteks Toyota seisukohtadega. Jaapani firma on puhtalt elektriliste autode suhtes skeptiline ning kinnitab, et akude piiratud võimaluste tõttu on nende saatuseks vaid tilluke nišš. Mõned uskmatud autotöösturid ja analüütikud ütlevad, et tarbijad ei võta neid masinaid iial omaks, kui laadimisvõimalusi pole just iga nurga peal.

General Motors kõneleb pistikuga autodega kaasnevast «akuängistusest» ehk suurest murest auto ootamatu väljasuremise pärast. Seetõttu on oma etteastet ootavale Chevrolet Voltile paigaldatud bensiiniga «teekonnapikendaja».

USA firma Better Place, mis Iisraeli ja Taanimaale üleriigilisi laadimisvõrgustikke rajab, on aga jõudnud järeldusele, et enamik juhte hakkab oma sõidukeid nagunii kodus ja tööl laadima ning kasutab avalikke stepsleid haruharva.

Iisraeli, kus Better Place tuleval aastal töö käima paneb, on plaanitud vaid 2000 laadimiskohta. Peamiselt keskendutakse sellele, et tagada igale kliendile üks koht tööl ja üks kodus.


Prantsuse elektrifirma EDFi Briti divisjoni juht Bethan Carver, kes nii saareriiki kui mujale Euroopasse «elektritanklaid» rajab, on samal seisukohal: «Kõik vaidlevad tänavate üle, aga tänaval laeb oma autot alla kahe protsendi kasutajatest.»

Ross, kelle teekond tööle on 53 kilomeetrit, pani Mini E võimed igatahes proovile. Temagi laadis vaid tööl ja kodus. Kui tal oli aga tarvis sõita kuhugi mujale, siis tulid muremõtted pähe küll. Probleemiks oli seegi, et laadimispunktid ei ole standardiseeritud. Ross ütles, et kui tal tuli soov külastada Westfieldi ostukeskust Londoni lääneosas, pidi BMW talle teise juhtme saatma.

Põhimõtteliselt kaaluks Ross elektriauto ostmist küll, kui nad kord «õige hinnaga» müüki tulevad. Istekohti peaks aga kindlasti olema neli. BMW teataski, et Megacity aku tuleb lapik, nii et Mini tagaistmel laiutav monstrum vajub pea unustuse hõlma.

Ühtlasi meeldiks Rossile masin, mis suudab sõita kaugemale. «Tegelikult tuleks kõrvaldada terve rida tõkkeid, enne kui asjast asja saab,» tunnistas ta.
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles