Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Atria juht: teravilja kallinemine avaldab survet lihatoodete hinnale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Atria juht Matti Tikkakoski.
Atria juht Matti Tikkakoski. Foto: Liis Treimann

Atria kontserni tegevjuht Matti Tikkakoski lubab teha kõik, et teravilja ja teiste tootmissisendite kallinemine võimalikult vähemal määral liha ja lihatoodete hindu tõstaks.


Kuuleme iga päev uudiseid toiduainete hinnatõusust. Mida on oodata lihatoodete hindade osas lähiajal?

Käesoleval aastal on oodata teravilja hinnatõusu. Seetõttu on olemas tugev surve ka lihahindade tõstmiseks. Atria Eesti on lansseerinud programmi tootmise, logistika ja seakasvatuse efektiivsuse parandamiseks. Nende meetmetega üritame vähendada kallineva loomatoidu hinna mõju lõpphinnale.

Mida arvate Eestis toimunud liha hinnasõjast?

Eelkõige seda, et tarbija hääl on endiselt olemas ja seda võetakse ka kuulda. Nii tootja kui jaepood on ju eelkõige tarbija pärast olemas. Samas, asjad pole must-valged – kui uuringud näitavad väga kõrget kohalikku tooraine eelistamist, siis reaalses elus valib tarbija sageli ikka hinna alusel. On ka neid, kes ostavad ainult hinda.

Usun, et ükski Eesti tootja pole lõpptulemusega siiani rahul – tähelepanu kohaliku tooraine vastu küll kasvas ja probleem teadvustus, kuid eestimaise liha esindatus on endiselt madal. Igal juhul peaks jaepakendis kohalik ja värske liha ning hakkliha kõikjale kaubavalikusse tagasi jõudma.


Rakvere Lihakombinaadi juht väitis, et Atria on Eestis turuosa kaotanud. Miks?

Atria seisis silmitsi raske ülesandega - Wõro, Vastse-Kuuste ja VK lihatööstuste ühendamine. Tänaseks on lihatööstused liidetud ning edasi peab toimuma järk-järguline turuosa suurendamine pideva kuluefektiivsuse parandamise läbi, mis võimaldaks pakkuda hinnatundlikele kundedele madalaimad tootehindu.

Asjad liiguvad õiges suunas ning usun, et sarnaselt Eesti õlle- ja karastusjookide turul toimunuga näeme peagi lihatootmise ja -toodete turul kaht suurt tegijat.

Miks Kaido Kaare enam Atria Eesti juhiks ei sobinud?

Meie eelmine juhataja tuli Wõro tehasest ning tegeles raske ülesandega – kolme lihatööstuse ühendamisega. Tänaseks on lihatööstused ühendatud ning edasi peab toimuma järk-järguline turuosa suurendamine ja tootmise efektiivsuse parandamine. Me arvame, et hetkel on nende ülesannete täitmiseks palgatud sobivad juhid.

Rääkige palun laienemisplaanidest.

Vaid mõne aastaga on Atria kasvanud Soome päritoluga ettevõttest rahvusvaheliseks. Laienemine on toimunud kiiresti ja igas suunas. Me oleme laienenud ida suunal – lisaks Moskvas asuvale tehasele avasime tänavu aprillis Peterburi lähedal miljard krooni maksva piirkonna kaasaegseima tehase.

Millega kavatseb Atria Eestis turuosa võita?

Atria on kindlasti ühe suurema kasvupotentsiaaliga lihatööstus Eestis. Eesti on meie jaoks oluline turg, sisuliselt koduturg. Mõistetavalt ei olnud kolme erineva tehase üheks liitmine lihtne protsess, aga tänaseks on see tehtud ning tooteportfell ühtlustatud. Atria on nende aastatega oma teise positsiooni Eestis nii lihaturul kui seakasvatuses kindlustanud.

Kavatseme keskenduda oma põhilistele tugevustele ning neile rõhudes parandada oma turupositsiooni. Meil on tuntud brändid kõigis tähtsates tootegruppides. Tootmissüsteem on nüüd paigas ja meie oma sealiha tootmine toimib hästi. Meie peamine ülesanne on toota ja müüa kaupa, mida Eesti tarbija vajab ja soovib erinevates olukordades.

Teine oluline prioriteet on kohalik tooraine ja seakasvatus. Eesti inimene eelistab kohalikku liha ja sellest valmistatud lihatooteid. Atria on viimastel aastatel investeerinud Eesti seakasvatusse üle 10 miljoni euro. Meil on viis kaasaegset seafarmi üle Eesti, meie süsteemis kasvab igal aastal ligi 70 000 siga, millega oleme suuruselt teine seakasvataja Eestis. Kohalik tooraine on tarbijale tähtis ning põhjendamatu oleks tarbijat mitte kuulata.

Mis suunas toodang areneb? Kuidas on lood e-ainete ja muude lisaainete sisaldusega?

Põhiline küsimus tootearenduse puhul on oma klientide tundmine. Me oleme kõvasti investeerinud tarbija käitumisharjumuste uurimiseks. Täna on üks tekkivatest arengusuundadest vastutustundlikult kasvatatud toit ehk tervislik ja toitev söök.

Atria on üks väheseid lihatööstusi Eestis, mis suudab toota näiteks e-tehisainete vabu viinereid.
Eestlased on üha rohkem oma tervise eest hoolt kandma hakanud – muutunud on üldised arusaamad tervislikust elustiilist, inimesed teevad rohkem sporti ning söövad kvaliteetsemat ja tasakaalustatumat toitu. Ühtlasi on tõusnud ka inimeste teadlikkus toitainetest ja valmistoitudes sisalduvast – eelkõige just E-ainete osas.

Samas peab tõdema, et enamik inimesi on E-ainete ja nendega seonduvaga kursis pigem müüdi tasandil. Seda nii Eestis kui terves Skandinaavias. Usutakse, et E-ained on midagi äärmiselt halba ja kahjulikku, ent ma tahaks selle arvamuse ümber lükata. E-ainetest, mis jagunevad looduslikeks ja tehislikeks, on küsitava väärtusega vaid tehislikud aineid. Looduslikud E-ained, mis on kas eraldatud või sünteesitud mõnest toiduainest, on inimese tervisele ohutud.

Märksõnad

Tagasi üles