Kas usute, et euroliit ja ranged järelevalvereeglid on kergeusklikelt investeerijatelt raha väljameelitajad Eestist eemale peletanud? Kui arvate, et jah, siis olete eksinud.
Kiiret tulu lubav firma meelitab kergeusklikke
Populaarse suhtlusvõrgustiku Facebook sõbralistis märkan nädala alguses investeerimispakkumise linki ja kutset selle tutvustusele.
Käest kätte levivad, suurt tulu pakkuvad rahapaigutamisvõimalused muudavad valvsaks ja nii seangi kolmapäeva õhtul sammud rahvusraamatukokku.
Süda küll veidi kripeldab, sest väidetavalt on tegemist kinnise klubiga, kuhu pääsevad vaid kutsutud.
Kuppelsaal on peaaegu täis. Uksel tuleb eesootava info eest loovutada 25 krooni ja end registreerida. Näen, et kirja tuleb panna ka enda kutsuja nimi. Rahavahetuse käigus õnnestub mul väike segadus tekitada ja nii pääsen nime kirjapanekust.
Lauljad huviliste seas
Vaba kohta otsides püüan ka kohaletulnuid loendada, ja arvestades, et 50 inimese jaoks mõeldud saalis on neid pea poole rohkem, on ruumi tunnine rendihind 500 krooni korraldajatel juba tagasi teenitud. Huviliste seas hakkavad silma laulja Sulo Tintse ja ansambli Nemo solist Kersti Rosenberg.
«See on ainukordne võimalus teenida üha laienevalt suhtlusvõrgustikult, tavaliselt selliste ettevõtmiste aktsionäriks saada ei ole võimalik,» räägib ettevõtmist tutvustav Ivar Birk.
Väidetavalt Facebookis üha populaarsust koguva Spinglo keskkonna omanikfirma Synkronice osanike ringi pääsemiseks peaks loovutama kas 575 eurot (9000 krooni) või 1725 eurot (27 000 krooni), saades raha eest vastavalt kas 1000 või 4000 nn SPSi ehk optsioone, mis lubatakse tulevikus ettevõtte aktsiate vastu vahetada.
«12–24 kuu jooksul tahab ettevõte börsile tulla,» kinnitab Birk, lisades, et SPSide arv on piiratud – vaid kümme miljonit – ning 1. oktoobrist saab investeeritava summa eest neid poole vähem: vastavalt 500 ja 2000 osakut. Ettevõtmise atraktiivsuse suurendamiseks tuuakse korduvalt näiteks börsile minna plaaniv Facebook.
Palju Synkronice’i osakuid veel saada on, Birk öelda ei oska. Küsimusele, kus osakud registreeritud on, kinnitab ta, et registreerima peab need alles siis, kui börsile minnakse.
Skepsis mitmekordistus
Lisaks oodatavale osakuhinna tõusule peibutatakse rahapaigutajaid ka Spinglo keskkonna boonustega. «Kahe-kolme aasta pärast tahame olla suurim ettevõte,» lubab Birk, kelle sõnul teeniks firma oma kliendibaasi müügist ettevõtetele. Praegu on Spinglol Facebookis 789 fänni.
Edaspidi teenitavate boonuste kättesaamiseks peab end registreerima internetis Towah’ panga kliendiks, misjärel pank pidavat saatma kliendile MasterCardi koju. Selle kaardiga saavat siis ostude eest tasuda ja sularaha välja võtta.
Küsimusele, kus Towah’ pank registreeritud, vastust ei saa, kuid hämatakse midagi Suurbritanniast. Ettevõtmise aususe kohta peaks korraldajate sõnul kindluse andma tõsiasi, et pank kasutab Barclays’ panga teenuseid.
Siinkohal tasuks meenutada, et Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise seaduste kohaselt ei tohi pank kliendile kontot avada interneti teel, vaid selleks tuleb silmast silma kohtuda.
Ettevõtmise ausust ja usaldusväärsust toonitatakse firma asutajate nimedega, kellest üks, John Davis olla kuningliku perekonna juristide meeskonda kuuluv isik ehk siis Ühendkuningriigis lugupeetav tegelane.
Tutvustust juhtinud Birk annab mulle pärimise peale oma visiitkaardi ja minu oma vastu saades küsib: «Ega te sellest midagi kirjutada ei plaani?» Vastan ausalt, et kavatsen küll.
Seda enam, et ürituse lõpuks on minu kahtlused ettevõtmise turvalisuse asjus mitmekordistunud. Samas olen oma skeptilisusega üksi.
«Kui sellega ka ei riski, siis ei olegi millegagi põhjust riskida,» kinnitab juba pikemalt turundusvõrgustikega tegelnud pensionär Alar, kes on ettevõtmisse 27 000 krooni paigutanud.
Kommentaar
Kristjan-Erik Suurväli
finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht
Kuigi üks või teine investeerimisotsus on iga inimese vaba valik ja investeeritakse omal riisikol, soovitab finantsinspektsioon sellistesse skeemidesse raha mitte panna.
Synkronice’i kirjelduse põhjal jääb mulje, nagu pakutaks investeerimisvõimalust väärtpaberitesse. Väärtpaberite avalikuks pakkumiseks on Eestis kehtestatud väga täpne regulatsioon. Seda selleks, et võimalike pettuste võimalust vähendada.
Väärtpaberite avalikud pakkumised, mis ei ole registreeritud finantsjärelevalves, on ebaseaduslikud. Väärtpaberite avaliku pakkumise eest ilma registreeringuta finantsinspektsioonis või investeerimisteenuse osutamise eest ilma vastava tegevusloata võib karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega.
Praegusel juhul võib selles tegevuses olla mitme süüteokoosseisu elemente. Esitame teabe kindlasti prokuratuurile kontrollimiseks, kas siin pole tegemist keelatud majandustegevusega.
Investeerimise kohta käib ütlus, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tavaliselt ei olegi tõsi.