/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
Kes vajab nõgusa ekraaniga mobiiltelefoni? LG arvab, et neid inimesi on piisavalt, mis muidu lasid nad välja juba teise sellise, nimega LG Flex 2. Flex 2 on pikisuunas kaarduva ekraaniga telefon, mis võiks tunda end mõnusalt sobiva raadiusega dekoltees või siis teksapükste tagataskus.
Testis LG Flex 2: uus kuum kõver telefon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine õigustus nõgusa ekraaniga telefonile on muidugi see, et LG oskab neid teha. Miks siis mitte?
Kõver korpus
LG turundusosakond võib rääkida, et nõgusalt ekraanilt on parem filme vaadata, aga nii väikese ekraani nõgusus ei puhu tegelikult eriti pilli. Põnevam osa on fleksibiilsus ehk siis painduvus. Telefoni võib tõesti näoga vastu lauda panna, sõrmega selja peale suruda ning teda sirgeks pressida üritada. Läheb küll, vähemalt niipalju kui ma julgesin. Pärast tõmbab ennast kõveraks tagasi ja ei nagise sugugi selle juures.
/nginx/o/2015/05/05/4031071t1h500b.jpg)
Keskmise suurusega kätega mehele ei tundunud Flex 2 toimetamine kuidagi erinev sirgest 5,5 tollisest. Aga testis osalenud naine, kelle käsi väiksem, ütles et kõver telefon on kuidagi mugavam. Võib-olla siin saabki otsustavaks see 1-1,5mm, mis korpuse nõgusus pöidlahaardele juurde annab, aga peale vaadates välja ei paistagi. Lisaks kiitis teine katseisik ekraanipinna katet, mis kuidagi eriti sujuv ja sile tundus.
Lisaks sellele, et kõver, tundub korpus kuidagi paks, eriti viimase aja üliõhukeste telefonide kõrval. Sellest pole midagi, püsibki ilusti peos, palju toekam tunne kui mõni puhtalt alumiiniumist või klaasist liistakas. Tagakaas on taas kaetud selle LG maagilise plastiga, mis ise kriimustusi peaks ravima. Aga see toimib tõesti vaid mikrokriimude puhul. Ärge kujutage ette, et võtmeservaga tehtud tugevad kraapsud sealt imeväel kaovad.
/nginx/o/2015/05/05/4031067t1h1f1d.jpg)
Telefonikorpuseid üritatakse järjest õhemaks ajada, aga kuna heli- ja toitelülituse nuppe paigutatakse samale õhukesele servale, siis on neid järjest keerulisem sealt taktiilselt tabada. LG on juba mitme mudeli puhul teinud äärmiselt kavala lükke – nupud pannakse korpuse tagakaanele, umbes sinna, kuhu pihku võttes langeb kasutaja nimetissõrm. See on maitse asi, aga mulle selline lahendus kangesti meeldib. Nii saab nupud suuremaks ja pimesi kergemini tabatavaks teha.
Kapoti all
Flex 2 kasutab uusimat Qualcommi kiibistikku numbriga 810 ning 2X4 tuumalist protsessorit. Kuuldavasti loobus Samsung selle kasutamisest oma lipulaeva Galaxy S6 puhul seetõttu, et telefon kippus kuumaks kasutades minema (S6 kiibistik on tootja enda Exynos 7420). Mul pole testis käinud ühtegi kobedama jõudlusega Android telefoni, mis korralikult koormates peos soojaks ei läheks. Samas pole ka üksi nii tuliseks läinud, et see kasutamist segaks. Seega ei loe soojenemist tingimata miinuseks.
3000 mAh aku lubab muretult päeva-poolteist toimetada, nagu tänapäeval ühelt keskklassi või kõrgemalt telefonilt oodatagi. Tõsi küll, katseeksemplar saadeti tavakasutajaga kaasa päevareisile Stockholmi, kus ta sai ohtralt kaardivaatamist, GPSi ja kaamerakasutamist ning siis vajus aku õhtuks punasesse küll. Samas võib kahtlustada, et telefon oma ekraani sageli käekotis sisse lülitas, sest kaameralindis oli palju musti pilte ka. Võib-olla mängib siin rolli just eespool kiidetud nuppude paigutamine korpuse tagakaanele.
Ekraan
Flex 2 käib 2013. aasta lõpus välja lastud Flexi jälgedes, mis oli maailma esimene nõgusa ekraaniga telefon. Ülalmainitud raudvara toimetab telefoni 1080 x 1920 punktihedusega ekraanil sujuvalt ja kiiresti. Full HD 5,5“ ekraanil on see täiesti piisav, see teeb pikslitiheduseks 403 tolli punkti kohta. Tunduv edasiminek, arvestades, et esimese Flexi vastavad näitajad olid 6 tolli ja pikslitihedus vaid 245. Kuna suurem ekraan ja rohkem pikselid võtab tolli aku eluealt, pole inimsilma võimeid arvestades siit mõtet kaugemale minna. Samas, LG järgmisel lipulaeval G4 on need näitajad vastavalt 5,5“, 1440 x 2560 ja 538 ppi. Suuremad numbrid kõlavad reklaamis alati hästi, isegi kui tulemus silmaga ei näe. Flex 2 P-OLED ekraani on lust vaadata. Must on must, samas säilitavad värvid standardseadistuses oma loomuliku jume.
/nginx/o/2015/05/05/4031079t1hb9b0.jpg)
Pildimasin
Flexi kaamera on päritud LG G3 käest, mida peetakse üheks eelmise aasta tippandroidiks. Optiline pildistabilisaator, kahetooniline LED välk ja laserkaugusmõõdik teevad sellest väga hea pildimasina. Kui ainult vahepeal ei oleks tulnud Samsung S6 ja iPhone6, mis mõlemad parima mobiilikaamera tiitli pärast vastastikku kõrisid närivad. Siiski, igaühel, kelle telefoniostu kriteeriumite hulka kuulub punkt «noh, ja võiks normaalselt pilti teha», julgen G3/Flex2 kaamerat julgelt soovitada. Vol - nuppu all hoides rakendub kaamera kiirkäivitus, mis ei nõua telefoni lahtilukustamist. Väga meeldiv funktsioon, mida varjutab Samsung S6 võrdlev kasutamine. Viimasel on kaamerarakendus taustal kogu aeg hüppevalmis ja käivitub-fokusseerib vähem kui sekundiga. LG kaamera võtab enda käimajooksmiseks selle kõrval igaviku.
Muidu kobedal esipaneeli selfie-kaameral on tarkvaraline funktsioon, mis võimaldab üht slaiderit nihutades su naha elutuks, siledaks, veatuks barbie-plastiks moondada. Üsna jube, aga võib-olla just seda Korea turg nõuabki.
/nginx/o/2015/05/05/4031093t1h7d17.png)
Tarkvara
Flex 2 purjetab karbist välja Android v5.0.1, magusasõpradele tuntud ka kui Lollipop operatsioonisüsteemiga, mida on glasuuritud LG Optimus kasutajaliidesega. See ei ole kaugeltki nii silma ja näppu vigastav, kui näiteks Samsungi TouchWiz (konkurendi kiituseks võib öelda, et viimastes versioonides on selle metsikusi tänuväärselt kohitsetud). Mõnevõrra on operatsioonisüsteemile lisatud LG enda suhteliselt mõttetut tarkvara, peaasjalikult igasuguseid võrguteenuseid, aga neist õnnestub mööda vaadata.
Omaette õudus on LG lähenemine kaunile eesti keelele (vt pilte). Ma ise kasutan oma telefone ingliskeelse kasutajaliidesega, et täpselt kindel olla, mida mingi funktsioon teeb. Sellest hoolimata
/nginx/o/2015/05/05/4031095t1h4523.png)
olen seda meelt, et Eestis müüdavate seadmete kasutajaliides peaks olema puhtas eesti keeles, mitte sellises õuduses, mida LG Lätis asuv Baltimaade peakorter üle poola keele korea keelest Google Translate’i abil valmis keedab. «Tsüklis olema», tänan väga. Keeleinspektsioonil peaksid piiril olema leegiheitjatega tõkkesalgad, et sellise porno riiki sattumist takistada.
Kokkuvõtteks
Praegu küsitakse Eestis LG Flex 2 eest 600 eurot. Ilmselt see nii ei jää, kui arvestada, et eelmise aasta tippklassi telefoni LG G3 hind pudenes õige pea pärast müügiletulekut 200 euro võrra. Minge ja katsuge, hoidke peos. Kui nõgus ekraan teile sobib, siis muu pärast pole mõtet muretseda, Flex 2 on väga võimekas telefon.
Kui soovite LG telefoni, mida veel paar aastat muretult kasutada, aga kõverus pole tähtis, siis võtke LG G3. Endiselt väga hea telefon, mis on hulga oma parimaid omadusi Flex 2 pärandanud. LG austajad tahavad enne ostmist kindlasti teada ka, mida suudab ja mis hinda maksab firma 2015. aasta lipulaev G4, kui see müügile jõuab.
Nii Samsung Galaxy S6 (edevusefaktori rõhutamiseks veel Edge) kui ka iPhone 6 või 6 Plusi võib lugeda parimateks hetkel müüdavateks mobiiltelefonideks. Mõlemad maksvad siiski oluliselt rohkem kui Flex 2, aga omavad ka palju paremat kaamerat. Tippklassi Androidide puhul tasub alati kaaluda ka Sony Z-seeriat, millel on mitmeid häid omadusi. (Siin on silmas peetud telefone, mida saab Eestis poest osta)