/nginx/o/2015/05/05/4030643t1hf704.jpg)
Mullu kasvas väikestest toidukauplustest ja turult toidu ostmine ning ligi 90 protsenti eestlastest eelistavad võimaluse korral kodumaist.
Uuring: eestlaste hulgas on kasvanud kodumaise toidu eelistamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna põllumajandusministeeriumi tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringu tutvustamisel.
Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas.
«Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada,» lisas maaelu minister uuringu tulemusi kommenteerides. Küll aga tuli uuringust välja, et alla 35-aastaste toidukorvis on välismaisel toidul suurem osakaal kui kodumaisel.
Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav.
«Kodumaist toitu iseloomustab peamiselt harjumuspärane maitse ja värskus ning iga teine tarbija peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks,» rõhutas TNS Emori uuringujuht Aivar Voog eestlaste peamisi kodumaise toidu eelistamise põhjendusi. «Kõige vähem seostatakse kodumaist toitu pika säilivusaja ja soodsa hinnaga,» lisas ta.
Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli üle poole ostjatest. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud- ja transrasvhapete vältimisele.
«Ligi seitse tarbijat kümnest üritab pakendimärgistust lugedes vältida midagi konkreetset toidu koostises. See on selge märk toiduainetööstusele, et pakkuda järjest enam tervislikumaid valikuid,» sõnas Aivar Voog.
Uuringu «Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014» viis põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma TNS EMOR.