Vene parlamendispiiker peab andma aru oma perekonna sissetulekute kohta, kuna opositsioonipartei on esitanud arupärimise tema abikaasa vara kohta.
Vene spiiker varjab naise vara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi pannakse seega esmakordselt proovile president Dmitri Medvedevi poolt 2009. aastal allakirjutatud korruptsioonivastane seadus.
Vastavalt nimetatud seadusele peavad Vene tippametnikud ja nende sugulased oma vara kirjalikult deklareerima. Vene riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov on oma abikaasale aga antud küsimuses erandi teinud.
Opositsioonipartei Jabloko saatis eile mitu ametlikku järelpärimist uurimaks, miks Grõzlov oma naise kohta deklaratsiooni esitamata jättis.
Grõzlovi pressiesindaja ütles: «Arupärimiste esitamine on nende õigus, aga meie seda küsimust ei kommenteeri.»
Deklaratsioonide nõudmise seadus oli Medvedevi enda idee. Kui Grõzlov oma sõnakuulmatust ei selgita, võib piinlikusse olukorda seega sattuda president ise.
Kui avalikkus täheldab, et Medvedev asja maha vaikib, langeb Kremli korruptsioonivastase programmi prestiiž veelgi. Kui ta aga lubab opositsioonil härjal sarvist haarata, riskeerib ta skandaaliga valitseva eliidi ridades.
Grõzlov on peaminister Vladimir Putini võtmeliitlane ning üks valitseva Ühtse Venemaa partei liidritest.
Venemaal varjavad paljud riigitöötajad oma sissetulekuid ja vara, registreerides neid oma abikaasade nimele. Just seda tava ongi korruptsioonivastase seadusega üritatud ohjeldada.
Vastavalt Medvedevi dekreedile võib iga registreeritud poliitiline partei esitada järelpärimisi, et uurida riigitöötajate sissetulekute deklaratsioone, kui neile on laekunud informatsiooni esitatud andmete puudulikkuse kohta.
Järelpärimistele peavad ametlikult vastama presidendi administratsioon, duuma komisjon ning prokurör.
Samas ei ole veel aga olemas seadust, mis reguleeriks nende deklaratsioonide kontrollimist, samuti ei ole varade deklareerimata jätmise eest mingit trahvi ega karistust.
«Ega keegi ei tea tegelikult, mis nüüd saab,» ütles Moskvas baseeruva korruptsioonivastase rühmituse Transparency Internationali asedirektor Ivan Ninenko, kes on valitsuse puhastamise eesmärgil deklaratsioonide kasutust avalikkuse ees kajastanud.
«Samas on oluline, et nad seda tegid. Seadused hakkavad vaikselt toimima.»
Vähe on aga neid, kes usuvad, et asi avalikult lahendatakse. «Ma olen kindel, et kõik vaikitakse maha,» ütles poliitilise aruandluse veebilehe www.anticompromat.org toimetaja Vladimir Pribõlovski.
«Tegelikult polegi rohkem vaja, kui vaadata, kui palju bürokraadid teenivad. Siis on kohe selge, et palgast nad küll ei ela.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.