/nginx/o/2015/02/16/3772663t1hc4f3.jpg)
Euroopa Keskpanga (EKP) hoogsast rahatrükist ehk peenema nimega kvantitatiivsest leevendamisest tulenenud pidu võib olla jõudnud kassiahastuse käivitumise faasi.
Eurotrüki peole järgneb pohmell
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui EKP jaanuaris teada andis, et hakkab ostma üles varasid tempoga 60 miljardit eurot kuus, said aktsiahinnad tiivad ning euro väärtus kukkus kolinal, Kirjutab Financial Times. Keskpanga suurostud panid riigivõlakirjade hinnad hüppama.
Mitme riigi võlakirjade tootlused, mis liiguvad pöördvõrdeliselt hindadega, sukeldusid veel avastamata negatiivsetesse sügavustesse.
Lõppeval nädalal lülitus ootamatult sisse tagurpidikäik.
Esimest korda alanud aastal tabas euroala aktsiaid aprilliskuus tagasilöök. Negatiivse territooriumi veerel võnkunud 10-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused turnisid ülespoole enam kui 20 baaspunkti jagu ning peatusid 0,37 protsendi tasemel – ebatavaliselt tugev tõus.
Euro kerkis dollari suhtes 4 protsenti, tulemuseks 1,12 dollarit euro.
Näib, et Mario Draghi maagia sai otsa.
Kuigi ülalmainitud sündmustes süüdistati tervet trobikonda tehnilisi tegureid, on mõnede analüütikute hinnangul hullem alles ees. Asetleidnu «on väga kujukas näide sellest, millest investoritel eelseisva kahe-kolme aasta jooksul läbi tuleb minna,» hoiatas Russell Investmentsi tegevjuht Euroopas Pascal Duval.
Võimalik, et turud reageerisid, kuna eurotrükk on oma töö teinud.
«Igal peol tekib vahel vaikus...» ütles Hermes Investment Managementi aktsiate osakonna juht Andrew Perry. «Inimesed neelasid alla nõrga euro narratiivi ja läksid oma üldistustega lihtsalt liiga kaugele. Suvega peaks asjad paika vajuma.»