/nginx/o/2015/04/30/4014321t1hb75f.jpg)
Sel nädalal otsustas riigikohus, et enam ei ole kortermaja renoveerimiseks vaja kõigi elanike nõusolekut ja piisab lihthäälteenamusest.
Liit: renoveerimiseks ei pea olema kõigi elanike nõusolek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veelkord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälte-enamus, mis tähendab, et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.
Hiljuti lõppenud mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu lõppes Riigikohtus ühistu võiduga. Kohus leidis, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.