/nginx/o/2013/03/06/1621192t1h79fa.jpg)
Eesti Panga nõukogu otsustas kanda keskpanga mullusest 17 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 4,3 miljonit eurot riigieelarvesse, teatas pank.
Eesti Pank eraldas kasumist veerandi riigile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülejäänud kolmveerandi eelmise aasta kasumist suunas nõukogu keskpanga kapitali tugevdamiseks.
Nõukogu esimehe Mart Laari sõnul seab kasumieraldise suurusele piirid Eesti Panga suhteliselt väike kapital teiste euroala keskpankade võrdluses.
«Nõukogu eesmärk on tekitada keskpangale piisav reservide maht, et probleemide korral saaks Eesti Pank hakkama ilma riigi abita. Keskpank kannab kahjumeid tavaliselt siis, kui majanduses üldiselt on rasked ajad. Reservide kasvatamine vähendab võimalust, et peaksime majanduskriisi ajal tekitama täiendava koormuse riigieelarvele,» märkis Laar.
Eesti Panga laiendatud omakapital suhtena rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade seas üks madalaimaid, teatas pank. Võrdlus teiste euroala keskpankadega on tähtis, sest ühiste rahapoliitiliste otsuste euroalal vaadatakse euroala keskpankade ja Euroopa Keskpanga kui terviku kapitali ja riskide suhet.
Seetõttu võttis Eesti Panga nõukogu 2012. aastal pikaajalise sihi kasvatada Eesti Panga kapitali suhteline tase euroala keskpankade keskmise tasemeni. See tähendab vajadust tõsta kapitali taset umbes miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni.
Eesti Pank sai mullu eurosüsteemi (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) ühistegevusest – rahapoliitika ja sularaha emissioon – tulu 16,7 miljonit eurot, aasta varem oli sama näitaja 42,2 miljonit eurot. Keskpank teenis investeerimistegevuselt eelmisel aastal 12 miljonit eurot, aasta varem teenis pank 3,7 miljonit.
Eesti Panga põhitegevuskulud kahanesid mullu 17 miljoni euroni võrreldes aasta varasema 17,4 miljoniga.
Eesti Panga puhastulu kahandas riskide katmiseks tehtud üldine riskieraldis 7,7 miljoni euro väärtuses. Kolme aastaga on pank kogunud riskieraldistena kokku 26 miljonit eurot.
Riskieraldis on esmane kaitse kahjude vastu lisaks juba olemasolevatele keskpanga reservidele.
Alates 1992. aastast on Eesti Pank oma kasumist eraldanud riigieelarvesse kokku 133 miljonit eurot.