/nginx/o/2011/03/01/528796t1hf3d7.jpg)
Igaüks, kes on kunagi kontoris töötanud, teab, et oma töös edukas olemiseks ei piisa ainult ise agar olemisest. Pea iga ametikohaga kaasneb kohustus osata suhteid luua ja hoida ning saada läbi vägagi erinevate isiksusetüüpidega, kirjutab Business Insider.
Selleks, et kontoripoliitikas navigeerides ellu jääda, tuleb siiski mingid piirid seada. Personalikonsultant Linda Swindling tutvustab kolme inimtüüpi, kelle suhtes tuleks enda närvide säästmiseks ja üleüldise koostöö võimalikuks muutmiseks kasutada teistsugust lähenemist ja suhtlusstrateegiaid, kui tavakolleegide puhul.
Alatine vinguja
Pidev negatiivsus tekitab kõigis stressi ning vähendab nii vinguja enda, kui ka teda ümbritsevate kolleegide tegutsemistahet. Kuigi iga töö puhul on olemas probleeme, millele tuleks tõepoolest tähelepanu juhtida, esineb samas inimesi, kes kaebavad iga väiksema kui asja üle ning ei ole ühegi oma töö aspektiga rahul.
Selleks, et oma energiat ja tööalast mainet säästa, tuleks vingujaid lihtsalt vältida, mitte neile kaasa tunda või kiita. See ei tähenda, et peaksid kaebleva kolleegiga igasuguse suhtlemise lõpetama, vaid ise temaga suhtlemisel igasugustest tööalastest kaeblemistest hoiduma, kuna see ongi tihtipeale tema põhiline inimestega suhestumise viis. Kui kaebleja saab aru, et kolleegid ei jaga tema negatiivsust, võib tema suhtumine ka muutuda.
«Parim sõber»
Kuigi tööl on alati hea liitlasi omada ning mõned töötajad suhtlevad ka väljaspool tööaega sõpradena, peaks see olema siiski mõlema osapoole vaba valik. Kui sa ei ole pealetükkivast uuest sõbrast huvitatud, tuleks tööalaste suhete hoidmise nimel jääda kuivalt professionaalseks ning mingid piirid paika seada. Näiteks võib piirata tööajaväliseid tegevusi või kutsuda neis osalema suurem hulk inimesi, kui üks pidevalt sinu ümber tiirutav kolleeg või ülemus.
Kontorikiusaja
USA uuringufirma Connectria Hosting tänavu avalikustatud uuringu järgi on 55 protsenti töötajatest kannatanud kolleegide kiusamise all ning lausa kaks kolmandikku küsitletutest tunnistasid, et on seetõttu vahel kartnud tööle minekut. Kontorikiusamise märkamine ja sellele lõpu tegemine pole küll nii lihtne, kui laste mänguväljakul, kuid tegutseda tuleks probleemi korral sellegipoolest nii kiiresti kui võimalik, kuna see võib jätta jälje kogu ettevõtte motivatsioonile ja tulemuslikkusele. Enda kaitsmiseks tuleks ette võtta kolm sammu: esiteks, tunnistada probleemi ja see selgelt endale sõnastada; teiseks, võtta aeg maha, et lasta teravatel emotsioonidel lahtuda ja enesekindlusel taastuda ning kolmanda sammuna tuleks jalge ette võtta tee oma tööandja juurde. Kõige efektiivsem viis kontorikiusaja paljastamiseks on konkreetselt selgitada, kuidas tema tegevus mõjub ettevõtte tulemustele ning kontori õhkkonnale, kuna just need asjad motiveerivad suuremat osa tööandjaid kõige kiiremini tegudele.