/nginx/o/2015/04/30/4012911t1h6172.jpg)
Eesti Pakendiringlus on otsustanud anda tekstiilist valimisreklaamidele uue elu – Viljandis õmblevad erivajadustega inimesed neist taaskasutatavaid poekotte.
Mis saab valimisreklaamidest pärast valimisi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna suur osa riigikogu koosseisust läheb reeglina taaskasutusse, oleks kena, kui samamoodi juhtuks ka kampaaniaplakatitega,» põhjendab Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus, miks nad otsustasid pärast valimisi jäätmeks muutunud valimistekstiilidele uue kasutusviisi anda.
Viljandi puuetega inimesed lõikavad valimisplakatid tükkideks ning annavad neile uue elu, valmistades keskkonnasõbralikke ja korduvkasutatavaid poekotte. Kogu müügist teenitud raha läheb töötasuks Viljandi puuetega inimestele. Pakendiringluse juhi sõnul on igal sel viisil tehtaval poekotil oma sõnum, mis propageerib ennekõike tekstiilijäätmete taaskasutust ja alternatiivi kilekotile.
Üks kott maksab 4,5 eurot ning seda on võimalik osta Stockmanni kaubamajast, Selveritest üle Eesti ja suurematest Maxima kauplustest. Kogu kottide müügist saadud tulu läheb koti valmistajatele ehk poed ei võta kottide edasimüügi eest tasu.
Lisaks tekstiilile kasutatakse poekottide valmistamisel ka takjapaela ja niite, mis samuti oleks muutunud pärast tellimustöö täitmist jäätmeiks. Ka pesupulber, millega kotid läbi pestakse, on saadud transpordikahjustustega tootepakenditest.