Ka Maxima vaidlustab kartellileppe süüasjas maakohtu lahendi

Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Lisaks Rimile, Selverile ja Livikole kavatseb ka Maxima Eesti OÜ vaidlustada Harju maakohtu kolmapäevase lahendi, mis tõi mitme suure jaemüügiketi ning viinatootja Liviko kartellileppe süüasjas enamusele süüalustest kriminaalkaristuse.

«Maxima Eesti OÜ ei ole osalenud prokuratuuri poolt väidetud konkurentsivastases tegevuses ja menetluse vältel sai esitatud ka mitmeid seda tõendavad tõendid,» ütles advokaadibüroo Varul vandeadvokaat Marko Kairjak BNS-ile. «Eelneva valguses kinnitas ka kohus, et üks Maxima endine töötaja asjas süüd ei oma ja Maxima väidetav osalemine oli madalaima tahtlusega,» lisas Kairjak.

Maxima Eesti OÜ vaidlustab Kairjaku kinnitusel kindlasti kolmapäevase otsuse, ent ei saa täpselt veel apellatsioonkaebuses esitatavaid argumente selgitada, kuna põhjendustega otsus on kättesaadav alles 30. juunil ja eeldatavasti üsna mahukas.

Tallinna Kaubamaja Grupp AS rõhutas kolmapäevases börsiteates, et tegemist on jõustumata kohtuotsusega, mille gruppi kuuluv Selver AS täies ulatuses vaidlustab nii materiaal- kui ka menetlusnormide olulise rikkumise pärast. «Selver AS kinnitab, et ei ole sõlminud ega sõlmi ka tulevikus ühtegi kartellikokkulepet,» seisab börsiteates.

Samal seisukohal on ka Rimi. «Kinnitame, et Rimi ei ole AS-iga Liviko ega teiste konkurentidega mingeid seadusevastaseid kokkuleppeid sõlminud,» ütles Rimi juht Anders Torell.

Tema sõnul suhtub Rimi konkurentsiõiguse järgimisse väga tõsiselt ning ettevõtte töötajad teavad seadusi, mida peab rakendama erinevate kokkulepete tegemisel. «Me ei ole täna tehtud maakohtu otsusega rahul ning kaalume otsuse edasi kaebamist ringkonnakohtusse,» lisas Torell.

Liviko juhataja Janek Kalvi sõnul ei saa Liviko leppida esimese astme kohtu otsusega, kuna ei ole oma konkurentidega mingeid keelatud kokkuleppeid sõlminud.

Kalvi kinnitusel kaebab Liviko otsuse edasi. «Kahjuks on kohtueelse menetluse küsitav objektiivsus ja vigade rohkus andnud kohtule tendentsliku sisendi. Oleme otsuses pettunud, kuid see ei ole meil esimene kord õiguse maksmapanemise eest võidelda. Seega, jätkame võitlust ebaõiglase süüdistuse vastu,» lisas Kalvi.

Riigiprokurör Laura Feldmanis on seevastu maakohtu otsusega rahul. Feldmanise sõnul on põhjust rahuloluks, kuna kõik süüdistuse saanud juriidilised isikud ning enamus eraisikuid mõisteti kohtus ka süüdi. Ühtlasi jäi Feldmanis rahule ka kohtu määratud karistustega.

Küsimusele, kas kahe eraisiku õigeksmõistmine tingib kolmapäevase lahendi apelleerimise, märkis Feldmanis BNS-ile, et soovib esmalt tutvuda kohtuotsuse motiividega.

Kohus mõistis süü tõendamatuse tõttu õigeks vaid Andrus Lubja ja Ilja Kulikovi. Ühtlasi lõpetas kohus otstarbekuse kaalutlusel süüasja AS-i Helter-R ja Kalev Kivipalu suhtes, nagu oli eelnevalt taotlenud ka prokurör. Samas tuleb AS-il Helter-R ja Kivipalul tasuda süüasja lõpetamisel riigi tuludesse vastavalt 6000 ja 2500 eurot.

Ülejäänud kohtualused mõistis kohus kartellileppes osalemises süüdi. AS-ile Liviko mõistis kohus rahalise karistuse 1 276 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 127 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. AS-ile Prisma Peremarket mõistis kohus rahalise karistuse 1 156 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda  115 600 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi ühe1aastase katseajaga.

Rimi Eesti Food AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse 3 584 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 358 400 eurot, ülejäänud summa tuleb tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Maxima Eesti OÜ-le  mõistis kohus rahalise karistuse 1 907 000 eurot, millest kohe 190 700 eurot, ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Selver AS-ile mõistis kohus rahalise karistuse 2 956 000 eurot, millest tuleb kohe tasuda 295 600 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi 1aastase katseajaga.

Kärt-Ragnar Kitsele (40) mõistis kohus rahalise karistuse 210 päevamäära ehk 29 400 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2940 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Ivar Grossevile (40) mõistis kohus rahalise karistuse 210 päevamäära ehk 16 485 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1648,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.

Rando Galinile (34) mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära, see on 10 206 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1020 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Hallar Rängale (37) mõistis kohus rahalise karistuse 180 päevamäära ehk 9540 eurot, millest tuleb kohe tasuda 954 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.

Tiiu Valgule (45) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära, see on 27 135 eurot, millest tuleb kohe tasuda 2713,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Vaido Padumäele (36) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 11 100 eurot, millest tuleb kohe tasuda 1110 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi 1aastase katseajaga. Marko Krusbergile (33) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 2655 eurot, millest tuleb kohe tasuda 265,50 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga.

Robert Sibulale mõistis kohus rahalise karistuse 120 päevamäära ehk 4380 eurot, millest tuleb kohe tasuda 438 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. Marge Salustele (42) mõistis kohus rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 8250 eurot, millest tuleb kohe tasuda 825 eurot ja ülejäänud summa tasuda tingimisi üheaastase katseajaga. 

Süüdimõistetud peavad tasuma riigi tuludesse sundraha 585 eurot. 

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt on kohtueelses menetluses tuvastatud, et 2009. aasta juunis ja juulis sõlmis Liviko koos samasse kontserni kuuluva AS-iga Selver konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja määras koos konkureerivate ettevõtetega Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ, Prisma Peremarket AS ja AS Helter-R kindlaks 40-protsendilise alkoholisisaldusega pooleliitristes pudelites madalama hinnaklassi viinade hinnatingimused. 

Sellise tegevusega rikuti konkurentsiseadust, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene ja kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine.

Kohtuistungil keegi süüdistatavatest oma süüd ei tunnistanud. Kaitsjad palusid kohtul nende kaitsealused õigeks mõista. AS-i Helter-R ja Kivipalu kaitsja palus rahuldada prokuröri taotlus kriminaalasi nende kahe süüdistatava suhtes lõpetada.

Kohus märkis, et kuna kehtiv seadus näeb kartellileppe sõlmimise eest karistuskes ette 5-10 protsenti rikkuja käibest, siis peaks niisuguse arvestuse järgi olema karistused arvestades süüdistatavate aastakäibeid vahemikus 4,25 miljonit kuni 35,8 miljonit eurot. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et vastavalt karistusseadustikule saab juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse ülemmäär olla kuni 16 miljonit eurot.

«Kuivõrd viidatud karistuspiirid jõustusid peale menetletavaid kuritegusid ja karistust raskendavat seadust ei saa kohaldada tagasiulatuvalt, pidi kohus kohaldama seadust, mis näeb ette kergema sanktsiooni. Eeltoodut arvesse võttes võttis kohus karistuse määramise lähtepunktiks ühe protsendi juriidilise isiku aastakäibest, mida kohus korrigeeris vastavalt isiku süü suurusele,» selgitas kohtu pressiesindaja.

Kohtu hinnangul oli Liviko süü suurem kui teistel, seetõttu on Liviko karistusmääraks 1,5 protsenti aastakäibest, Maxima süü oli teistest väiksem, seetõttu on Maxima karistusmääraks 0,75 protsenti aastakäibest. Teistele juriidilistele isikutele mõistis kohus karistusmääraks 1 protsenti aastakäibest. Kohus võttis aluseks teo toimepanemise, see tähendab 2009. aasta käibed. Ka füüsiliste isikute karistamisel arvestas kohus, et Liviko töötajate süü on suurem ja Maksima töötaja süü väiksem. 

Arvestades, et kriminaalasi oli niivõrd lähedal aegumisele ja puudutas ligi kuue aasta taguseid sündmusi, jättis kohus suuremas osas karistuse täitmisele pööramata. Kuivõrd vaba konkurents on niivõrd oluline hüve, tegemist on ühe raskeima konkurentsialase kuriteoga ja osaliste turuosa oli väga suur, ei pidanud kohus siiski võimalikuks isikuid täielikult karistusest tingimisi vabastada. Seetõttu määras kohus, et reaalselt tuleb süüdistatavatel kanda 10 protsenti mõistetud karistusest. Tingimisi täitmata jäetav karistus pööratakse reaalselt kandmisele, kui süüdistatav paneb üheaastase katseaja jooksul toime uue kuriteo. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuasi lahendati üldmenetluses.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju maakohtu Liivalaia kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest. Kui esitatakse apellatsiooniteade, on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 30. juunil.