/nginx/o/2012/07/05/1202942t1hcec9.jpg)
Neljapäeval algavatel miinimumpalga läbirääkimistel ametiühingute ja tööandjate vahel on ametiühingud seadnud sihiks 40-protsendilise tõusu.
Ametiühingute eesmärgiks on alampalga 40-protsendiline tõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie enda plaan on liikuda Neivelti tempos, see tähendab, et aastaks 2018 peaks alampalk olema 1000 euro kanti. Järgmise aasta alampalk peaks olema umbes 40 protsenti kõrgem ehk küündima kuskile 550–560 euro kanti, aga eks need summad ja ideed tuleb tööandjatega läbi töötada,» ütles ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Kaili Uusmaa BNSile.
Alampalga tõusu suhtub positiivselt ka uus valitsus, mis koalitsioonileppes lubas teha tööturu osapooltele ettepaneku tõsta nelja aasta jooksul alampalk tasemele vähemalt 45 protsendini keskmisest palgast. Seda lisaks tulumaksutagastusele, millega madalapalgalistele hakatakse riigi poolt toetust maksma.
Tööandjate keskliit on senini alampalga tõstmisse pigem ettevaatlikult suhtunud. «Juhtisime sügiseses tööandjate manifestis palgavaesuse probleemile jõuliselt tähelepanu ja muidugi teeb rõõmu, et sündiv koalitsioon meie muret jagab,» ütles BNS-ile aprilli algul keskliidu juht Toomas Tamsar, kes viitas samas alampalga 25-protsendilisele tõusule viimasel kahel aastal, mis ületab märgatavalt majanduskasvu.
«Pikaajaliselt ei saa palgad tootlikkusest kiiremini tõusta, liiga kiire alampalga tõus tähendab aga paljude töökohtade kadumist,» märkis Tamsar ja hoiatas liiga kõrge alampalga korral suureneva töötuse eest.
Käesoleva aasta algul oli keskmine brutopalk Eestis 1039 eurot ja alampalk 390 eurot.