Hanson: Ettevõtted peaksid kasutama ID-kaardi põhiseid kliendikaarte

ID-kaart kui kliendikaart. Foto: Margus Ansu / Postimees

Hetkel kasutavad vaid 16 protsenti kauplustest ID- kaardi põhiseid kliendikaarte. Eesti kui e-riigi kuvandiga nii väike protsent kokku ei sobi, kirjutab ID-kliendikaartide projektijuht Raul Hanson.

Eelkõige oleme harjunud ID-kaarti kasutama isikut tõendava dokumendina, digitaalallkirjastamiseks, e-hääletamiseks ja erinevatesse keskkondadesse sisenemiseks, kuid viimasel ajal on hakanud veidi kasvama trend kasutada ID-kaarti kliendikaardina.

Kõige üllatavam fakt Eestist kui e-riigist on see, et 84 protsenti ettevõtetest on hetkel ikka kasutamas magnetkaarte ja muid kliendikaardi lahendusi ning ainult 16 protsenti kauplustest kasutavad ID-kaardi põhist kliendikaarti. Hiljutisest uuringust tuli samas välja, et ID-kaardi kastutamise trend kliendikaardina on kasvamas.

Kliendid näevad ID-kaarti eelkõige hea alternatiivina rahakotti ummistavatele kaartidele. Kliendil on palju mugavam kasutada üht ja ainust kaarti. Lisaks annab ettevõtetele kindluse minna üle ID-kaardi põhistele lahendustele fakt, et  kliendid kannavad ID-kaarti igapäevaselt kaasas.

Peale selle leiti uuringus, et ID-kaart võimaldab kliendile lihtsamat registreerimisprotsessi. Kliendiks saamine ID-kaardiga võtab aega ainult mõne sekundi võrreldes sellega, et magnetkaardi puhul peab erinevaid ankeete täitma. See on selge ajavõit ja mugavus kliendile.

Firmad näevad ID-kaardi põhist kliendikaarti eelkõige lahendusena vähendada kulusid ja muuta protsesse mugavamaks. Esiteks ei pea firmad enam tellima eraldi magnetkaarte, siduma neid oma süsteemi ja lisaks ei pea teenindaja enam käsitsi kliendi andmeid sisestama. 

Tehtud uuringust selgus, et hetkel kasutab 66 protsenti ettevõttest paberankeedil liitumist, mis on tunduvalt ajakulukam lahendus, kui ID-kaardi põhine liitumine. Ainult mõni üksik ettevõtte kasutas ID-kaardi põhist liitumist. Siinkohal on selgelt ettevõtetel võimalus aja säästmise mõttes oma protsesse optimeerida. Samuti tuli välja, et tavaliste kliendikaartide puhul on tihti segadus nimede sisestamisega, kuna klienditeenindajad ei suuda korrektselt ankeedilt inimese nime välja lugeda. Need võiksid olla peamised argumendid, miks üha enam ettevõtjaid peaks tundma huvi ID-kaardi põhise kliendikaardi vastu.

Paljudel ettevõtetel on seega pikk tee minna, et Eesti e-riigi kuvandiga kokku sobida. 

Uuringutulemuste saamiseks viis ID-kliendikaardid läbi küsitluse kolmes Tallinna suurimas kaubanduskeskuses (Kristiine, Rocca al Mare ja Ülemiste). Küsitluses uuriti, milliseid kliendikaardivõimalusi kauplused  klientidele pakuvad.  Uuring viidi läbi ajavahemikul 7.-10. aprill.