Tallinna Vesi ütleb, et nende poolt tasuta jagatava haljastusmulla näol ei ole tegemist kompostiga ja see ei olegi mõeldud aiasaaduste kasvatamiseks.
Tallinna Vesi: tegemist on üksnes haljastuse tarbeks mõeldud mullaga
«Tallinna Vesi analüüsib haljastusmulda vastavalt määruses toodud nõuetele ning Tallinna Vesi haljastusmuld vastab kõikidele nõuetele,» ütles vee-ettevõtte kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp vastusena põllumajandusuuringute keskuse väitele, et nende poolt müüdav muld sisaldab ravimijääke ja baktereid.
Ta toonitas, et tegemist on üksnes haljastuse tarbeks mõeldud tootega. «Väide, et haljastusmulda tuleks kuumutada 250 kraadini, kehtib põllumajanduses kasutatava mulla kohta,» lisas Topp. Tema sõnul ei ole Tallinna Vee haljastusmulla näol tegemist kompostiga ja see ei olegi mõeldud aiasaaduste kasvatamiseks.
Tallinna Vesi kommunikatsioonijuhi sõnul on põllumajandusuuringute keskuse viide mulla raskemetallide sisalduse kohta eksitav. «Tallinna Vesi haljastusmulla raskemetallide piirväärtused jäävad kordades alla määruses 78 kehtestatud normidele,» sõnas Topp. See tuleneb sellest, et Tallinna ümbruses peaaegu puudub selline tööstus, mille reovesi sisaldaks raskemetalle.
Tema sõnul on kontrollimata ka ravimijääke puudutav väide. «Tulenevalt ELi jäätmedirektiivist on jäätmete taaskasutamine ja materjalide ringlusesse võtmine üks Euroopa Liidu prioriteete ega ei ole maailmas karmilt keelatud,» märkis ta.
Muuhulgas tõi vee-ettevõtte kommunikatsioonijuht välja, et sõna «bakter» tekitab inimestes asjatut hirmu. «Muld on elav produkt, mis sisaldab alati elusorganisme, sealhulgas baktereid,» ütles Tallinna Vee kommunikatsioonijuht.
Mis puudutab haigusttekitavaid baktereid, siis nende sisaldust haljastusmullas kontrollib AS Tallinna Vesi vastavalt eelpool viidatud määrusele regulaarselt. «Kui analüüsitulemused ei vasta õigusaktidele, siis AS Tallinna Vesi seda mulda inimestele ei jaga,» kostis Mariliis Mia Topp.