Liviko jäi viinakartelli organiseerimises süüdi

Täna otsustas Harju maakohus, et Liviko on süüdi kartellikokkuleppes jaekaubanduskettidega viina miinimumhinna tõstmiseks ning määras ettevõttele 1 276 000 euro suuruse rahalise karistuse.

Sellest peab Liviko maksma ära vaid kümme protsenti ehk 127 600 eurot. Ülejäänut ei tule maksta, kui üheaastase katseaja jooksul ei sooritata uut kuritegu.

Kohtuotsuse põhjal jäid kartelli organiseerimises süüdi ka kõik jaekaubandusketid ja eraisikud, välja arvatud Ilja Kulikov ja Andres Lubja, kelle süü ei leidnud tõendamist.

ASi Helter-R ja Kalev Kivipalu suhtes lõpetas kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatavate nõusolekul menetluse, pannes neile kohustuse kanda kindel summa (vastavalt 6000 eurot ja 2500 eurot) riigitulusse. Kohus nõustus prokuröriga, et nende süü ei ole suur.

Kaubanduskettide rahalised karistused olid veelgi suuremad, sest kohus võttis arvesse ka ettevõtte käivet ja süü suurust. Prisma Peremarketile määras kohus 1,156 miljoni, Selverile 2,956 miljoni, Rimile 3,584 miljoni ja Maximale 1,907 miljoni euro suuruse karistuse. Summast peavad ettevõtted kümme protsenti maksma ära kohe; ülejäänu tasumisest nad pääsevad, kui üheaastase katseaja kestel ei sooritata uut kuritegu.

Üheksale eraisikule määras kohus rahalised karistused vahemikus 27 135 eurot kuni 2655 eurot, milles tuleb kohe ära tasuda kümnendik, ülejäänu tasumiseks määras kohus samuti üheaastase katseaja.

Kohtu hinnangul oli Liviko süü suurem kui teistel, seetõttu on Liviko karistusmääraks 1,5 protsenti aastakäibest, Maxima süü oli teistest väiksem, seetõttu on Maxima karistusmääraks 0,75 protsenti aastakäibest. Teistele juriidilistele isikutele mõistis kohus karistusmääraks 1 protsent aastakäibest. Kohus võttis aluseks teo toimepanemise, st 2009. aasta käibed. Ka füüsiliste isikute karistamisel arvestas kohus, et Liviko töötajate süü on suurem ja Maksima töötaja süü väiksem.

Arvestades, et kriminaalasi oli niivõrd lähedal aegumisele ja puudutas ligi kuue aasta taguseid sündmusi, jättis kohus suuremas osas karistuse täitmisele pööramata. Kuivõrd vaba konkurents on niivõrd oluline hüve, tegemist on ühe raskeima konkurentsialase kuriteoga ja osaliste turuosa oli väga suur, ei pidanud kohus siiski võimalikuks isikuid täielikult karistusest tingimisi vabastada. Seetõttu määras kohus, et reaalselt tuleb süüdistatavatel kanda 10 protsenti mõistetud karistusest. Tingimisi täitmata jäetav karistus pööratakse reaalselt kandmisele, kui süüdistatav paneb üheaastase katseaja jooksul toime uue kuriteo.

AS Liviko juhataja Janek Kalvi saatis meediale laiali kommentaari, öeldes et Liviko kaebab otsuse edasi. «AS Liviko ei saa leppida tänase esimese astme kohtu otsusega, kuna ei ole oma konkurentidega mingeid keelatud kokkuleppeid sõlminud,» sõnas Kalvi. «Kahjuks on kohtueelse menetluse küsitav objektiivsus ja vigade rohkus andnud kohtule tendentsliku sisendi. Oleme otsuses pettunud, kuid see ei ole meil esimene kord õiguse maksmapanemise eest võidelda. Seega, jätkame võitlust ebaõiglase süüdistuse vastu.»

Rimi juht Anders Torell ütles, et Rimi ei ole ASiga Liviko ega teiste konkurentidega mingeid seadusevastaseid kokkuleppeid sõlminud. «Rimi suhtub konkurentsiõiguse järgimisse väga tõsiselt ning meie töötajad teavad seadusi, mida peab rakendama erinevate kokkulepete tegemisel. Me ei ole täna tehtud maakohtu otsusega rahul ning kaalume otsuse edasi kaebamist ringkonnakohtusse,» sõnas Torell.

Tallinna Kaubamaja Grupp AS rõhutas börsiteates, et tegemist on jõustumata kohtuotsusega, mille Selver AS täies ulatuses vaidlustab nii materiaal- kui ka menetlusnormide olulise rikkumise pärast. Selver AS kinnitas, et ei ole sõlminud ega sõlmi ka tulevikus ühtegi kartellikokkulepet.

Kohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et samasse kontserni kuuluvad Liviko ja Selver leppisid viina jaehinna tõstmises kokku 2009. aasta juunis-juulis ning määras koos konkureerivate ettevõtete Rimi, Maxima, Prisma ja Helter-R-iga kindlaks hinnatingimused.

Otsuse kohaselt seisnes konkureerivate ettevõtjatega konkurentsi kahjustav koostöö tarbijate suhtes 40-protsendilise pooleliitrise viina jaehinna tõstmisel minimaalselt 63,5 kroonini.