/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2015/04/29/4010587t1hcd08.jpg)
Tallinna Vesi jagab alates eelmisest nädalast settemullast tehtud haljastusmulda, mis sisaldab põllumajandusuuringute keskuse sõnul mullale kahjulikke ravimijääke, baktereid ja raskemetalle.
Põllumajandusuuringute keskus: Tallinna Vee tasuta jagatav kompostmuld sisaldab ravimijääke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Terves maailmas on see karmilt keelatud, sest sellisel moel, nagu ta siin on tehtud, sisaldab ta igasuguseid baktereid, raskemetallidest rääkimata,» ütleb põllumajandusuuringute keskuse asedirektor Märt Nõges.
«Kõige hullemad on aga ravimijäägid,» räägib Nõges. Tema sõnul kuumutatakse mujal riikides sellist mulda 250 kraadini, sest ainult siis saab tagada, et selles olevad antibiootikumid lagunevad.
«Nad ei mõtle selle peale, mis juhtub mullaga siis, kui sinna viia antibiootikume – seal võivad igasugused mullaseened ja värdjad bakterid välja arenenda,» kommenteeris Nõges Tallinna Vee tasuta haljastusmulla jagamise kampaaniat.
Tema sõnul on see ka peamine põhjus, miks mujal maailmas sellist mulda kasutada ei lubata. «See on mulla kui meie elu aluse rikkumine,» on põllumajandusuuringute keskuse asedirektor kategooriline.
Tallinna Vee kodulehel on öeldud, et jagatav haljastusmuld on saadud reoveesette töötlemisel, kus puhastusprotsessi käigus eraldatud toorsete kääritatakse vähemalt 15 päeva metaantankis temperatuuril 37 kraadi juures.
Seejärel kääritatud sete kuivatatakse tsentripressi abil kuni 30-protsendilise kuivainesisalduseni. Haljastumulla saamiseks jätkub protsess kuivatatud sette ja freesturba segamisega mahulises vahekorras orienteeruvalt 2:1 ning seejärel segatakse seda kompostimisväljakutel ühe aasta jooksul vähemalt kolm korda, mille lõpptulemusena valmib haljastusmuld.
Muuhulgas on vee-ettevõtte kodulehel välja toodud, et selle juures on järgitud haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava sette kvaliteedile esitatavaid nõudeid, mida reguleerib keskkonnaministri 30. detsembri 2002. aasta määrus nr 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded».
«Analüüsime haljastusmulda vastavalt selles määruses välja toodud nõuetele neli korda aastas,» seisab ettevõtte kodulehel.