Skype: konkurents kompetentsete töötajate leidmiseks on väga suur

Skype Foto: Toomas Huik

Skype Eesti personalijuhi Merle Liisu Lindma sõnul on IT-sektoris konkurents heade töötajate nimel väga suur. Töötajate leidmise lihtsustamiseks ja suurfirmade IT-arenduskeskuste avamiseks Eestis on väga oluline teemaga terviklikult tegeleda.

Hetkel otsib Skype oma meeskonda 20 uut inimest. «Teatud töökohtade täitmine on suur väljakutse. Meie valdkond on spetsiifiline ja võib juhtuda, et inimestel puuduvad kas siis vajalikud kogemused või teatud oskused,» ütles Lindma BNSile.

IT-äri on Lindma sõnul tänapäeval äärmiselt globaalne ja uute toodete arendus toimub geograafiliselt erinevates kohtades. «Kui näiteks Redmondis, kus on Microsofti peakontor, on 40 000 inseneri, siis nende jaoks seal üks äriliin avada on väga lihtne. Kui nad meile ütlevad, et võta homme 20 või 200 töötajat tööle, siis on see väljakutse,» rääkis ta.

«Kui vaadata, kui paljud ettevõtted on toonud oma arenduskeskused siia või soovivad siia kolida, siis on selge, et me ei saa lõpmatuseni teineteiselt töötajaid värvata. Peame teemale ühiste jõududega kompleksselt lähenema, meie reaalharidus peab saama paremaks, nii et IKT-eriala valinute arv kasvaks,» rääkis Skype'i personalijuht.

«[Töötajate leidmisel] sõltub kõik nõudluse-pakkumise vahekorrast. Kui me suudame oma haridussüsteemi niimoodi ümber korraldada, et meil on väga häid IT-spetsialiste, siis ilmselt tooks üha rohkem ettevõtteid oma tootmise siia üle,» sõnas Lindma.

Skype Eestis töötab enam kui 400 inimest, kollektiivis on 30ne erineva rahvuse esindajat ja 20 protsenti on väljaspoolt Eestit. «Meil on itaaliakeelne kogukond, meil on hispaaniakeelne kogukond, meil on inimesi Indoneesiast ja Indiast,» loetles Lindma.

Uusi talente kasvatab Skype Lindma sõnul ettevõtte seest ja otsib ka väljastpoolt. «Alati on hea tuua ettevõttesse ka värsket verd,» märkis ta.

EAS-i värskelt avatud välismaalaste värbamise portaali nimetas Lindma väga mõistlikuks, kuna seda saavad kasutada nii tööd otsivad välismaalased kui välismaale läinud eestlased, kes on kodumaaga kontakti kaotanud ja kelle lapsed ei pruugi isegi eesti keelt osata.

«Täna oleme nende jaoks kodutee ära lõiganud. Meil on väga vähe koole, mis pakuvad inglisekeelsest haridust. Välismaalaste kõrval peame mõtlema, et see võib ka eestlastele vajalik olla. Tahame ju lõpuks, et ka pikalt kodust eemal olnud Eesti inimesed tagasi pöörduda saaksid ja maailmas lihtsam ringi liikuda oleks,» rääkis Lindma.