Määrusemuudatus näeb ette, et olmejäätmeid tuleb edaspidi hakata hoolikalt sorteerima. Kuidas täpsemalt, see oleneb iga kohaliku omavalitsuse ettekirjutistest.
Prügi tuleb hakata senisest põhjalikumalt sorteerima
Määruse muudatuse raames täpsustati jäätmeliikide nimekirja, mis tuleb tekkekohas liigiti koguda. Seni tuli liigiti koguda paberi- ja kartongijäätmed, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. Uue korra järgi lisanduvad klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõuniku Kaili Kuuse sõnul paneb tavakodanikule kohustused kohalik omavalitsus jäätmehoolduseeskirjaga. «Kohustuste kaasnemine sõltub omavalitsusest ja sellest, kas ja kuidas on omavalitsus jäätmete sortimist ja liigiti kogumist jäätmehoolduseeskirjaga reguleerinud. Näiteks Tallinnas on köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine juba kohustuslik,» ütles Kuusk.
Jäätmete sortimise ja liigiti kogumise paremaks korraldamiseks pakutakse välja kolm võimalust, mida võib rakendada ühekaupa või kompleksselt, mis oleks sõltuvalt jäätmeliigist ka kõige otstarbekam ja tõhusam. Võimalus on ühildada liigiti kogutud jäätmete vedu korraldatud olmejäätmeveoga, teise võimalusena kasutada avalikke jäätmete kogumispunkte ning jäätmejaamu ning kolmanda võimalusena korraldada jäätmete kogumisringe.
Uue regulatsioonina on määruses sätted ka jäätmejaama kohta. «Riik on jäätmejaamade võrgustiku rajamisse palju investeerinud, kuid seni on nende kasutamine olnud madala efektiivsusega, sest jaamad on lühikest aega avatud ja sedagi inimestele ebasobivatel aegadel. Tööpäeva kestel ei ole enamikel võimalik jäätmejaama oma prügi viia,» selgitas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Edaspidi peavad jäätmejaama lahtiolekuajad tagama võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks inimestele vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval. Samuti täpsustati seda, milliseid jäätmeid jäätmejaam peab vastu võtma.