Teisipäeval vastu võetud eelnõu kohaselt peavad ELi liikmesriigid vähendama õhukeste kilekottide kasutamist viis korda.
EL tõmbab õhukeste kilekottide kasutamisele kriipsu peale
«Uued reeglid loovad tõelise win-win olukorra. Tegemist on väga suure keskkonnaprobleemiga. Miljardid kilekotid satuvad loodusesse töötlemata jäätmetena. Peame sellele lahenduse leidma,» ütles raportöör Margrete Auken roheliste fraktsioonist.
Liikmesriigid peavad kasutama ühte kahest võimalusest: kas võtma kasutusele meetmed, millega tagatakse, et 2019. aasta lõpuks ei ületa aastane keskmine tarbimine 90 ning 2025. aastaks 40 «õhukest plastkandekotti» inimese kohta või tagama 2018. aasta lõpuks, et õhukesi kilekotte ei anta tarbijale kaupade või toodete müügikohas tasuta.
Europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul on kilekottide kasutamise vähendamine üks lihtsamaid viise, kuidas oma harjumusi muutes saab iga inimene panustada puhtamasse loodusesse. «Tihtipeale kasutatakse kilekotti ainult ühe korra, misjärel visatakse see prahina minema. Samas, looduses säilib see kilekott veel sadu aastaid, olles koormaks keskkonnale. Aga harjumuste muutmiseks on vaja tihti põhjust. Ja hind võib see põhjus olla,» ütles Paet.
Õhukeste kilekottide all peetakse silmas kilekotte, mis on õhemad kui 50 mikronit ning need moodustavad suurema osa ELis kasutusel olevatest kilekottidest. Sellised kilekotte on raskem korduvalt kasutada kui paksemaid kilekotte ning nad muutuvad seetõttu kiiremini jäätmeteks.
2010. aastal kasutas iga ELi kodanik hinnanguliselt 198 kilekotti, millest ligikaudu 90 protsenti olid õhemad kilekotid.
Lisaks kohustab vastuvõetud tekst Euroopa Komisjoni analüüsima oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise mõju keskkonnale ning vajadusel esitama meetmed, et vähendada nende kahjulikku mõju.